Aktuaalne kaamera

laupäev, 24. september 2011

Saul ERSO Reuss

Tundus, et sain osa millestki täiesti haruldasest.

Reedel 23. septembril kell 19 vahendab Klassikaraadio otseülekandes ERSO kontserdi. Kõlab Händeli oratoorium “Saul”.

Esinevad Katherine Manley (sopran), Joanne Lunn (sopran), Stephen Wallace (kontratenor), Andrew Tortise (tenor), David Wilson-Johnson (bass), Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigeerib Daniel Reuss.
Kavas on Georg Friedrich Händeli oratoorium “Saul”.

Barokiajastu geeniuse, muusikaloo olulisima oratooriumilooja Georg Friedrich Händeli “Saul” on oma süžeearengu, tegevusliinide, selgete tegevuspaikade ning kindla tausta ja saatusega tegelaskujude poolest väga ooperlik.
Teose aluseks on tekstid Vana Testamendi Saamueli raamatust, peategelasteks Iisraeli rahva kuningad Saul ja Taavet ning peamisteks teemadeks võimuvõitlus ja kadedus.

Solistid on maailmas tunnustatud Händeli-interpreedid helilooja kodumaalt Ühendkuningriigist, dirigendipuldis on sügisel neljandat hooaega EFK kunstilise juhi ja peadirigendina alustav Daniel Reuss. Ta on juhatanud paljusid nimekaid Euroopa muusikakollektiive ning pälvinud rohkelt tähelepanu oma Händeli interpretatsioonidega.


Ja üks asi veel, mis mind selle dirigendi juures väga võlus - nägin teda esimest korda - dirigeerimise viis. See oli niivõrd erinev sellest, kuidas tavaliselt dirigeeritakse. Väga huvitav dirigent.

kolmapäev, 7. september 2011

Eestimaa elu draama

Sel ajal, kui kogu Eesti vaatas jalgpallimängu Eesti-Põhja-Iirimaa – ma rõhutan, et Põhja – vaatasin mina ära filmi “Surnuaiavahi tütar”.

Küllalt hästi võtab filmi olemuse kokku arvustus:

Raske on öelda, kes on filmi sihtgrupp. Kindlasti mitte lapsed, sest neile on see liiga keeruline, aeglane ja valdavalt mitte tegevuspõhine. Täiskasvanutele on see mõtlemapanev lugu tegelikkusest ja meie lastest, kes peavad kasvama inimesteks vaatamata sellele, et vanematel ei jagu oma eksistentsialistlike probleemide kõrvalt enam piisavalt energiat nende kasvatamiseks. Samas on see täiskasvanud vaataja jaoks liiga lihtsustatud mõttetasand.

Lihtsustatud küll ja arusaadav, et tegelikus elus on need asjad veel palju hullemad ja koledamad. Selles filmis oli ka palju helgust ja headust, need vanemad armastasid tegelikult oma lapsi. Ja see väike tegelane, see inglike!

Majakavahi tütar, surnuaiavahi tütar, murueide tütar, kelle tütar järgmiseks?