Aktuaalne kaamera

neljapäev, 27. märts 2014

Llihtsalt ole nagu siis, kui sa Päikese käes energiat vastu võtad

Õnnelik suhe Saatuse lained lihtsalt lükkasid selle raamatu mulle ette ja ma võtsin ta vastu. Hästi ilus kaanekujundus kutsus lugema, kuigi autorist ma suurt midagi ei teadnud või kui – siis vaid tema tegevusest moedisainerina.
Hm. Ma arvan, et kasulik lugemine. Mõned terad raamatust:

Igaühe isiklik asi on ennast õnnelikuna hoida.
/---/
Mina ei julgusta inimesi oma probleemidest liiga palju rääkima, sest see toodab juurde soovimatuid probleeme.
/---/
Sinuga tahetakse koos olla selle pärast, et sa oled lõbus, õnnelik ja tark. Olla sinuga koos on parim asi, mis juhtuda võib. See on põhjus, miks sinuga koos ollakse, mitte kohustusest ega üksinduse peletamiseks.
/---/
Kõik saavad täpselt seda, mida nad usuvad.
/---/
Nüüd tuleb mind eriti puudutanud koht, sest selle probleemi üle olen viimastel nädalatel palju mõelnud:
Üldsuse üllatuseks lagunevad suurpered, kus arvatakse kõik ideaalne olevat. Koost laguneb „maa sool“, ühiskonna alustala: traditsiooniline pere. Pere mõiste laieneb ja esikohal on isiklik areng. Tulevikus hakkavad mees ja naine koos olema ainult selleks, et jagada rõõmu ja kogemusi. Teisiti ei ole enam võimalik.
/---/
Sulle võib tunduda, et sa pead nüüd vastuvõtmiseks midagi tegema. Sa ei pea tegema mitte midagi, mida vähem sa teed, seda kergemini kõik tuleb. Sul pole vaja midagi teha, lihtsalt ole nagu siis, kui sa Päikese käes energiat vastu võtad.


Lihtne ju? Kellele ei meeldiks päikesepaistel olla.

pühapäev, 9. märts 2014

Suurupi piirivalvekooli rannas ikka veel masuudireostuse jäljed

Kahjuks on meri ikka veel masuudilaike välja uhtunud, kuigi koristati ju kõvasti. Reostus ise toimus juba üle kuu aja tagasi.



pühapäev, 2. märts 2014

Kohustuslik kirjandus

Christine Nöstlinger
Greteke Sackmeier

Saksa keelest tõlkinud Toomas Toomra
176-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Avita lasteraamat
Avita 2001

Raamat on läbi müüdud 

Kuidas sattusin mina seda raamatut üldse lugema? Pärast vereloovutust taastusin natuke aega seal diivanil ja võtsin pakutud raamatu lugemiseks. Lihtsalt huvitas, mis kohutavalt koleda kujundusega raamat see on. Sisu oli aga küljendatud vähemalt 11 punktises šriftis, mis minu jaoks on kohe raamatu atraktiivsust tõstev faktor (prillid olid jäänud tööjuurde). Ilmselt olid need raamatud Avital üle jäänud, et neid doonoritele pakuti, terve virn oli seal. Algus tundus intrigeeriv ja võtsin raamatu lugemiseks kaasa.

Esialgu suhteliselt naljakana tundunud "paksude pereelu" muundus kiiresti: pealtnäha hästi läbisaav pere lõhenes, mamma hakkas enda õiguste eest võitlema ja lapsed sattusid kahte leeri. Loole keerati veelgi vinti juurde, põnev lugemine. Lõpp saabus pea, ei olnud nii hea, otsad jäid enamvähem lahti. Iseasi, kuipalju nüüd teismelistel elukogemust on sellise loo lugemiseks ja kelle poolele nemad end positsioneerivad.