Aktuaalne kaamera

kolmapäev, 25. märts 2015

F. Dostojevski "Vennad Karamazovid" Draamateatris

Käisin teisel etendusel, ehk siis esimesel pärast esietendust. Niipalju, kui ülikooliaegadest mäletan, kui ma seda teost lugeda püüdsin kuid oma pealiskaudsuse ja püsimatuse tõttu pooleli jätsin, on tegemist hiiglasliku saagaga. Huvi oli suur, eeskätt just et kuidas on võimalik mahutada see materjal ühte lavastusse, olgugi et kolm tundi ja kakskümmend viis minutit, ühe vaheajaga.
Tegelikult ei saagi jah. Tuleb ikkagi uurida wikipediat või võtta käsile päris-raamatud, sest need igavlevad mu kodusel raamaturiiulil täitsa ilmaasjata.
Samas ei saa öelda, et etendus oleks halb. Täiesti adekvaatne arvustus on ERR kultuuriportaalis, täpselt nii ongi, eriti mis puudutab kõrvaltegelaste rolle. Jah, Kark oli naljakas, aga oma tattipritsivas kõrgendatud tuuridega etteastes sobinuks see roll mõnda teise lavastusse. Kas äkki on viga selles, et Draamateatri näitlejatel ei ole piisavalt võimalust erinevaid rolle teha, kui sa näiteks mängid aastakümneid „Eesti matuses“, siis tahes tahtmata kujunevad teatud stambid. Muidu oli tore, et nägi laval „häid vanu Draama näitlejaid“, vabandust Merle Palmiste, kuid pole ammu teda näinud. Mait Jooritsa toomine Rakverest on hea mõte. Natukene värsket verd, head vanad näitlejaid, see on hea kombinatsioon.

Äkki see lavastus veel küpseb ja areneb, kui aega antakse. Kas meil on suures saalis piisavalt vaatajaid nii keerulisele teemale, selles on ju küsimus. 

Mitte norgu jääda ühegi õnnetuse puhul – see ongi elu ülesanne. 
(F. Dostojevski)

teisipäev, 24. märts 2015

Andrus Kivirähk. Karneval ja kartulisalat

Ja nagu ikka, lisavad Kivirähki juttudele väärtust Heiki Ernitsa lahedad pildid.
Ajal, kus lennukid kukuvad alla, lihasööja bakter möllab, putinid ja muud füürerid hulluvad, toimub optimeerimine, konsolideerumine ja lakkamatu restruktureerimine, põgenen lastekirjanduse kaitsvasse rüppe. Kivirähu uus lasteraamat olla mõtteline järg „Kaka ja kevadele“, kuid minu meelest on see lastepärane versioon raamatust „Pildikesi heade inimeste elust“. Loed igal õhtul peale uudiste vaatamist ja enne magamaminekut ühe jutu läbi, hakkab kuidagi rahulikum. Eriti mõnus oleks muidugi, kui keegi neid jutte ette loeks, näiteks Ülle Kaljuste, kellel nii vahvalt õnnestus „Kaka ja kevad“.

Väga võluv raamat, samas on raske öelda, mis mind seal õieti võlub. Lihtsalt.

reede, 20. märts 2015

Kuku

Ma ei tea, kuidas teiega, kuid mina kuulan üksi olles tihti loodushelide plaate (või viibin hoopis vaikuses, kuid see on juba teine teema). Plaati Kuku tahtsin kohe, kui sellest kuulsin, kuid sain alles paar kuud tagasi. Esimesest poest seda küsides ei saand müüja hoopiski aru, mida ma tahan, et kas te tahate raadiot või mida. Aga juba teises Rahva Raamatus oli palju targem teenindaja, tundub et temagi oli Kuku-fänn, naeratas vandeseltslaslikult ja viis mind õige riiuli juurde.
Plaadiümbrisega saab samuti lustida. Ilus, armas ja hea asi on CD.

Kirjaoskamatu, kes päästis Rootsi kuninga


Jätkub „Saja-aastase“s tutvustatud hullumeelselt pöörane fantaasiamäng. Minule see stiil ja laad endiselt meeldib ja sobib.
Soovitan.