Aktuaalne kaamera

neljapäev, 31. jaanuar 2019

Päev nagu elu

Kahtlemata on Astrid Lindgren täiesti erakordne kirjanik ja inimene. Lugesin tema elulooraamatut suure kaasaelamisega. Praegu on Lindgren seoses temast tehtud filmiga üsna aktuaalne ka laiemalt, aga minu jaoks on ta alati aktuaalne olnud. Alates lapsepõlveaastatel ema poolt etteloetud Karlssonis - samal ajal kui meie sinepiplaastreid talusime, luges ema meile ette ja me talusime kaua - kuni nüüd isa haiglasoleku rasketel õhtutel oli minu kaaslaseks "Väike Tjorven".
Astrid Lindgren elas 94 aastaseks. Tema elus oli rõõmu ja muresid - kõike.  Nii nagu iga inimese elus. Aga kuidas nendesse suhtuda, selles on küsimus. Ela iga päeva, nagu see oleks terve elu. Päev nagu elu. Või nagu Buddha ütleb: Ära keskendu minevikule, ära mõtle tulevikust, vaid too oma teadlikkus praegusesse hetke.

kolmapäev, 16. jaanuar 2019

Eesti argielu

See raamati ilmus paar aastat tagasi ja tekitas kohe furoori, aga sattusin seda lugema alles nüüd.
Meeleolukas lugemine. Ja hea teada, et eestlased ei erinenud teistest Euroopa rahvastest väga palju. Näiteks prantslastel oli eelmise sajandi algulgi veel kõnekäänd, et "kes noorena palju vannis käib, see vanaks ei elagi".
Tean, et paljud on uurinud oma vanematelt sugulastelt, kes maalt pärit, et kas tõesti päriselt eelmise sajandi algul veel talude juures kemmerguid polnud - ja ei olnud jah. Uurisin täna emalt, kas tema oma lapsepõlvest mäletab. Jah, neil oli, lauda otsa oli ehitatud väljakäik.
Igatahes selle raamatuga tuvunult tundus imelik lugeda äsja Ekspresssis ilmunud hala.

laupäev, 12. jaanuar 2019

Jooga. 30-päevane treeningplaan

Küllaltki asjalik raamat. Asanate nimed korralikus sanskritis eestikeelsete tõlgetega, sisaldab indeksit jne. Samas - cakravakasana kohta on tõlgitud "tasakaalus kass". Mis asanad on milliste terviseprobleemide puhul soovitatavad - no siin tuleb ikka ka kriitiliselt suhtuda. Näiteks, et turiseis aitab ravida viljatust. Jne.
Raamat on üles ehitatud nii, et igaks päevaks on eri kava ja asanad korduvad hiljem raskemates variantides, näiteks kui kobra on alguses ainult pea tõstmisega siis kolmekümne päevaga jõuad kobrani sirgete kätega. See muidugi on liiga kiire areng, selliselt tegutsedes on oht ennast vigastada, 27ndal päeval peapealseisu ka ei julgeks soovitada.
Päeva vinjasad on kokku pandud puhastest asanatest, kompensatsioone ei ole alati vahele pandud.
Aga ikkagi kiidan seda raamatut. Ja ega päris raamatu järgi vast keegi ikkagi joogat ei tee, küllap käiakse ikka õpetaja juures, kes teab, et jooga põhimõte on "kannatuste vähendamine ja vägivalla vältimine" ning raamat on vaid abivahendiks huvilistele.