Aktuaalne kaamera

pühapäev, 20. märts 2011

Igaüks otsigu ise tõde

Hindrek Meri "Tagasivaateid veerevast vagunist", Eesti Päevalehe kirjastuselt. Kahjuks pole selles väljaandes fotosid. Raamat on haarav, lugesin suurima huviga.
"Selles Venemaa piirkonnas ei peetud vähemalt tol ajal vajalikuks niisugust asutust nagu käimla ja igaüks pidi ihuhäda korral leidlikkust üles näitama. Hoovis oleks ju ruumi jätkunud, kuid seal peremehetsesid nälginud sead, kes olid ilmselt valmis koos minu essuga ka mind ennast nahka pistma.
Selle vältimiseks leiutasin oma mooduse: ronisin aia ülemisele latile, võtsin mõlema käega aiaposti ümbert kinni ja asusin asjale.
Sead olid kohemaid platsis, ajasid end vastu planku tagumistele jalgadele, avasid justkui krokodillid oma hambulised lõuad ega lasknud ühtki kübet mööda pudeneda. Tundsin iga kord õudset hirmu, justkui olnuks tegu tõeliste kiskjatega."

Ekspress on avaldanud sellest raamatust kohti, mis puudutasid jutustaja lapsepõlveaegu küüditatuna Venemaal. Väga värvikad pildikesed.
Ent ka ülejäänud ajad on sama huvitavad lugeda. Eesti on ju nii väike, tegelikult tunnevad kõik kõiki. Mulle oli eriti põnev lugeda, sest juhuslikult olen õppinud samas ülikoolis ja samas teaduskonnas - küll kolmkümmend aastat hiljem, kusjuures mõnedki õppejõud olid samad - ja suunatud pärast ülikooli tööle samasse majja, kus jutustaja veetis enamuse oma tööaastatest. Koolis aga käisin samas, kus autori tütar.

Meri on kirjutanud, et ta on alati elus püüdnud olla kohanduja, hakkama saaja, samas iseendaga vastuollu sattumata. Ses mõttes oli huvitav võrrelda äsjaloetud Lagle Pareki mälestustega.

pühapäev, 6. märts 2011

Kohvik, kus on hea lugeda

Hea lugemiskohviku jaoks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

Hea kohv
Mõnus interjöör ja mugavad toolid-lauad
Riiulitel võiksid olla mõned üldkasutatavad raamatud, hea kui oleks ka värsked lehed ja vaba wifi. Mõni inimene võib igatseda malet või reis-ümber-maailma-stiilis lauamänge
Muusika, mis poleks pealetükkiv
Rahulikud kaaskohvinautlejad
Delikaatne teenindus

Enamus neist tingimustest on täidetud Kadrioru kohvikus Gourmet Coffee. Kohv on seal tõesti hea ja mitmekesine, kohapeal röstitud ja seda saab kaasagi osta, kusjuures pakendi peal on isegi röstija nimi (muide, seda kohvi saab koju kaasa osta ka NOP poest). Ja ka teejoojaid ei diskrimineerita. Koogid on Komeedist, oma tuntud headuses.

Sisekujundus on mõnus, tugitoolid väga mugavad. Ruum on kenasti liigendatud, seltskonnad saavad end eraldatult tunda. Olemas lastenurk.

Värskeid lehti ei juhtunud märkama, samuti oli üllatus, et kõik wifid olid kinnised. Ehk oleks pidanud teenindaja käest parooli küsima?
Raamaturiiul aga vägagi huvitav. Seal oli küll vähe, ent väga valitud ja mõned ka pühendusega raamatud.

Seltskond ja muusikafoon olid sel päeval rahuldavad, kui testisime. Mulle meeldivad pigem rahulikud kohad, mis ei ole pilgeni külastajaid täis. Loodame, et see koht liiga popiks ei saa. Teeninduse kohta võiks samuti öelda, et rahuldav. Noormehed ei hiilanud erilise familiaarsusega, ega saanud ka mingi käpardlikkusega hakkama. Kohvid valmistati sõnaahtras õhkkonnas (ilmselt oli eelmisel päeval väsitav pidu), asjaliku oskuslikkusega.
Aga kohvid olid tõsiselt head.
Huvitav oleks sinna kohvikusse sattuda päeval, kui klaasseina taga parajasti kohvi röstitakse.

Asjakohaseid linke:
1.
2.