Aktuaalne kaamera

teisipäev, 21. märts 2017

Politseiniku tütar


Esimene Katrin Pautsi krimiraamat. Samasugune lugemismagnet, nagu „Tulekandja“, ainult tempo polnud võib-olla veel nii kiire. Hea raamat neile, kes tahavad lugeda nii, et reaalsuse unustavad. Kogu aeg tahad aina veel ja veel teada. Nagu hamburgeri söömine, võrdleks nii. Vahel on ehk natukene lubatud.

reede, 10. märts 2017

Laulud või nii - X

Vladislav Koržets

Ma justkui tean, mismoodi kasvab rohi,

mismoodi puhub tuul või sajab vihm,

tean umbes sedagi, kuis koeb ja kooleb lõhi,

kuis lahvatab ja raugeb kihk.



Ma justkui tean, kuid ikkagi ei jaga,

et kuidas just ja üleüldse – miks?

On kõige sees ja kõige ees ja taga

üks tundmatu, üks määramatu X.



Justnagu tabamatu meson-boson

on olemises saladus, see X.

Ja ma ei tea, kuid seda enam usun,

et ma ei peagi teada saama miks.



Ja puhub tuul ja niidul kasvab rohi

ja kõik mis on, on korraga ÜKS.

Jões jälle koeb ja jälle kooleb lõhi

ja X on X on X on X on X.

Nüüd ootaks ka Y-t.

pühapäev, 5. märts 2017

Tulekandja. Muhumaa põnevik

Selle raamatu ostsin ainult põhjusel, et osalesin krimikirjanduse vestlusõhtul ja see üritus oli tore.
Ma ei ole eriti suur krimikirjanduse tarbija. Hästi tehtud krimifilmid mõnusa koduse laupäevaõhtu veetmiseks - jah, kuid raamatute peale pole viitsinud oma aega kulutada. Tegelikult see raamat ongi just neile, kellele meeldib lugeda non-stop, see tähendab ühe hooga algusest lõpuni, et saaks ruttu teada, kas sinu kahtlused osutuvad õigeks.
Raamat on tõesti huvitav, soovitan seda, selle žanri austajatele kindlasti vast meeldib. Tegevustik toimub tuttavates paikades. Üks, mis jääb häirima taoliste raamatute puhul on, et kuigi sa tead, et kõik on välja mõeldud, kõigutavad need sinu usku tavalise inimese headusesse. Iga väikeses kohas külavahel vastutulev papi või mammi võib osutuda mõrvariks, mingite paganlike riituste läbiviijaks jne. Negatiivset fooni tõstev kirjandus, ühesõnaga. Midagi samataolist, nagu Õhtuleht või hamburger. Ja mis sellest, et inimesed seda tahavad! Massid on loonud meediat viimased kümme aastat ja kuhu see on viinud?

neljapäev, 23. veebruar 2017

Impeerium Von Krahlis

Ei oskagi öelda, mis see täpselt oli, aga mulle see meeldis.

neljapäev, 16. veebruar 2017

Nukuteaterisse tasub minna

Mulle väga meeldib uuenenud Nukuteater. Väga vahvaid nurgakesi leidub ja kogu disain on ülihuvitav.
Etendus Kentsakas juhtum koeraga tundus huvitav, hea ja ootamatult värske. Minge Nukuteatrisse.
Aga Hendriku kohvikul on arenemisruumi veel küllaga!

neljapäev, 9. veebruar 2017

Sarneti film "November"


Käisin seda vaatamas Sõpruses ja filmile järgnes kohtumine tegijatega. Huvitav film, mulle meeldis, lummava pildikeelega ja meeldejääv (jätkub unenägudes). Natuke eesti-filmile-omast-venimist ikka oli, aga igal juhul hea film.

neljapäev, 26. jaanuar 2017

Mart Sanderi "Litsid". 2. raamat

Mart Sanderi "Litsid". 2. raamat.
Proua Kuke "kanala" seiklused on üpris köitvad. Kolmanda osa kallale asun juba kuke aastal, ma loodan.

kolmapäev, 25. jaanuar 2017

Paterson : maailma otsas, pildikesi heade inimeste elust

Imeilus film, imearmas. Nad ütlevad, et see on film, kus midagi ei juhtu, ometi juhtub palju: buss läheb katki, baaris toimub tulistamine, koer sööb ära salamärkmiku, imed juhtuvad.  See on üks film, mis mind tõesti liigutas. Soovitan.

pühapäev, 22. jaanuar 2017

Marju Kuudi "Raagus sõnad"

Kuulan seda 2005. a välja antud CD-d Kuudi vanematest lauludest. Mäletan, mis assotsiatsioone need lood minus lapsepõlves tekitasid. Praegu neid kuulata on üksjagu nostalgiline, teisalt märkan seda, mida toona tähtsaks ei pidanud.
Absoluutselt geniaalne muusika.

pühapäev, 15. jaanuar 2017

Mart Sanderi "Litsid". 1. raamat

Alapealkirjaga: Naiste sõda.
Peab ütlema, et see raamat üllatas mind positiivselt ja värskendas ka ajaloolist mälu. Praegu enam ei mõtle ju tihti sellele, kuidas see riik omal ajal nii kiiresti ja kergesti käest anti.
Tegevus toimub nn eliitbordellis. Kahjuks eriti ei selgu, milles elitaarsus väljendub, üldse on kogu bordelli-poolest suhteliselt pealispindselt üle libisetud. Pigem meenutas elu seal naiste ühiselamut.
Aga selge see, et ihu müümisega tegeleti. Selle käigus müüdi maha ka oma hing, autori tahtel on litsid osaliselt süüdi isegi riigipööramises, osaledes, küll tahtmatult, loosungite maalimisega poliitilisel manifestatsioonil, mis nõudis Eesti ühinemist NSV Liiduga. Raamatut lugedes võiks mõtiskleda, kas alati on võimalik teha koostööd ja kas saab seda teha kõigiga. Vaenlasega voodis? Või on kindlam saata sirgjooneliselt sinna, kuhu vaja? Kas see võrdub enesetapuga? Ja kui elu, siis mis elu see on?
Raamat on kirjutatud ladusalt ja kohati isegi humoorikalt. Hea lugemine. Kolmeosalise triloogia teine raamat on mul juba lugemisootel ning kolmanda võtan ka ette, kui kunagi peaks ilmuma.
Kuulsin, et raamatust tehakse filmi Merle Palmistega peaosas. Ootan ootusärevalt.

laupäev, 14. jaanuar 2017

Magama peab (konspekt)


Ma ei söö ja ma ei maga,
enneaegselt prillid saan –
istun ainult laua taga,
ees on arvutiekraan.

Justkui oleks kogu aja
jala küljes kaalupomm.
Tõusen vaid, kui poest on vaja
tuua mõni CD-ROM.

Juuksed mul ei tunne kammi,
peeglissegi harva kaen.
Oh, mis põnevat programmi
võrgust praegu alla laen!

Õhinal ma klahve togin,
hiiregagi krapsates.
Kõikjale end sisse login,
salainfot napsates.

Seda praegu ma ei taipa,
et on eluviisis vead.
Varsti aga samblavaipa
tunnen seljal tõstmas pead.


Ma ei söö ja ma ei maga,
enneaegselt prillid saan –
istun ainult laua taga,
ees on arvutiekraan.

Magamine on vajalik mäluks ja õppimiseks. Inimese käitumine sõltub magamisest. Magamisel on raviv efekt. Lapsed magavad 8 tundi. Täiskasvanud peaksid magama vähemalt 7 tundi. Ainevahetus muutub, kui oled magamata. Stressi vastand on magamine.
Une ajal toimub koristamine ajus, eriti REM une faasis. Kas uni on kontakt jumalaga ? Ei, see on koristus, päeva jooksul tekkind laga ära viimine.
Loomadel on REM une osa väiksem, miks inimesel on suurem? Sest inimesel on rohkem sotsiaalseid kontakte ja see on ajule kulukas. Kui näed halba und, on sul raskeid stresse vähem, nii on teadlased kindlaks teinud. Kliinilist depressiooni on vähem inimesel, kelle aju öösel näeb koledaid unesid. Uni on õppimise koht. Uni on kasulik. On elamise osa.
Kuidas peaks magama? Selleks tuleb aega võtta. Absoluutne miinimum on 7 tundi.
Õigel ajal tuleb magama minna. Samal ajal alati. Aken, millal me magama jääme, kujuneb välja suhteliselt  kiiresti. 1 tund vähem magada viis päeva järjest võrdub sellega nagu oleksid alkoholi tarbinud. Või midagi veel hullemat.
Hoolitsege selle eest, et oleks jõudu magama jääda. See tähendab vältida enda üleväsitamist, erutamast õhtuti. See tähendab, et ei mingeid krimifilme õhtuti. See tähendab - ekraanid ja arvutid magamistoast välja. Silma retseptorid saavad aru, et on päev, kui on arvutiekraanilt tulev valgus.

teisipäev, 6. detsember 2016

Tenerife pihtimused

Tenerife pihtimused: kuidas paradiisisaarel ellu jääda. Lugesin seda raamatut lennukis teel ühele teisele lähedalasuvale paradiisisaarele.
Vaimukas tekst, lahedad sõna- ja mõttemängud, vahe enese(britipärase)kriitika. Igatahes tore lugemine ja ega kõiki võrdlusi päris tõeselt ei saa võtta, kuid igatahes soe kliima, söögikoht, tarakanid ja hiired ... oo jaa, oo jaa.

Hingus, uuesti avaldatud

Tohutult tänulik olen selle CD ja autogrammi eest. Maagiline muusika, alati mulle väga ligitõmbav olnud ja seda uuesti heas kvaliteedis nautida on lihtsalt õnnistus. Minu vaieldamatu lemmik on Valguseõis. Selles on võimsat energiat. Mu meelest Grünbergi tippteos läbi aegade, sellist sünnib vaid korra elus.



Kuula plaati "Hingus" täies pikkuses.

pühapäev, 6. november 2016

Vene film "Õpilane"

Kinos Sõprus.
See film pole mingi kerge vaatamine ja lõpp, kus kõik jääb lahtiseks, viitab sellele, et kõik läheb samamoodi edasi. Kuidas samamoodi ja mis kõik, seda ei tahakski nagu teada.
Tegevus toimub suvel, palju on värve ja valgust, samas aga on keskkond painav, Kaliningradi saksa-aegne arhitektuur rääma lastud, õudsed värvid, mingi jube sinine, päevavalguslambid ja kõik see nõuka-aegne, mis hakkab meil juba meelest minema.
Avastasin seda, et vene keel on mus ikka niivõrd juurdunud, et sain absoluutselt kõigest originaalkeeles aru.
Filmis oli palju kihte ja liine. Näiteks ema teema: mahajäetud naine, üksikema, kes kolme töökohta peab, et poega kasvatada. Kerge saak papile, üldse igaühele.
Vigase poisi liin, kuidas ta vigaseks sai ja kuidas teised lapsed teda kiusasid, sest ta oli nii teistmoodi. Kuidas kõik teda ära kasutavad, peategelane kaasa arvatud. Peategelane kasutas muidugi kõiki ära, manipuleeris absoluutselt.
Karikatuursete õpetajate liin. Bioloogiaõpetaja liin. Ja palju veel.
Väga tähendusrikas film. Hea film.

laupäev, 29. oktoober 2016

Viimne reliikvia. Pilk legendi taha

Raske öelda, mis asjaoludel see raamat meile sattus aga lugesin ta umbes aastaga läbi.
Pole ju halb mälu värskendada. Seda teavad muidugi kõik, et stsenaariumi üks autoritest on meie president. Aga et Priit Pärn filmis kaasa tegi, teadsite? Aga seda, et Gabrieli pidi algselt mängima hoopis Budraitis? Raamatu autor on muidugi maksimumi võtnud reisimise võimalustest, otseintervjuud on tehtud nii Moskvas, Riias kui Vilniuses.
Kanguri käsitlus võiks huvi pakkuda just seltskonnaajakirjanduse fännidele: kaadritagustest lahingutest, võitlustest ja solvumistest, intriigidest ja romantikast võtteplatsil.

kolmapäev, 26. oktoober 2016

Mõrtsuk-Anders

Mõrtsuk-Anders ja tema sõbrad. Oh, kui tore raamat see on! Ja kui ajakohane. Täpselt nii need asjad elus käivad, peab oskama tabada momenti, kasutada sotsiaalmeediat, valida õige lähenemisnurk igale kontingendile, võtta ja anda ja anda ja võtta.
Ikka see "pahad on pahad ja head on head .... võibolla pahad on hoopis head" ja "osa jõust, kes kurja kavatseb, kuid korda saadab head".


laupäev, 22. oktoober 2016

Teesklejad

Ei hakka teesklemagi, et see film mulle üldse ei meeldinud.
Käsikiri oli lootustandev, sellest oleks võinud välja arendada tõelise trilleri või draama, aga välja tuli mingi veniv asjandus. Vihma sajab, inimene mõtleb, keegi kõnnib liivas minutite kaupa ... tüübiline Eesti film.
Ses suhtes oli muidugi huvitav, et filmitud oli mulle väga tuttavates, isegi kodukohtades aga ... lõppkokkuvõttes ma pahandasin raisatud aja pärast. Minna selleks kinno?
Mnjaa, ei ole enam need ajad, kus iga uut Eesti filmi sai kinos vaatamas käidud. Ega ma polegi seda luksust endale lubanud, viimastel aastatel on ju filme tulnud nagu Vändrast saelaudu, kuid selle filmi tutvustus oli suutnud jätta mulje, et siin on midagi enamat ja seda suurem on pettumus.
Kordaksin Grünbergi mõtetKahjuks ei mõisteta sageli, et kunstnikul on vastutus selle ees, mida ta oma loominguga teeb. Oma töödega võtab iga kunstnik vaataja-kuulaja eluaega ja pakutu peab seda kulutust väärima.

reede, 23. september 2016

Loendamas üheksandat lainet, ootamas hetke mõnda kainet…

Soovite siis näha vaatust teist? Jaa või ei?


kolmapäev, 21. september 2016

Yogasūtra

Patañjali poolt kirja pandud jooga filosoofia ja praktika baastekst.
Otsustasin lõpuks selle endale soetada. Läksin raamatupoodi mõttega osta Lilleoru raamat, kuid kuna poes seda polnud, siis läks nii ...
Kõige tähtsam on siiski see baastekst.

neljapäev, 15. september 2016

Rumi Päikesesõnad



Inimolemine on võõrastemaja – igal hommikul uued saabujad.
Rõõm, meelehärm, õelus, ergastus järsku võib astuda sisse.
Tervita, võõrusta kõiki!
Kurbuste kampagi, kes ukse lööb sisse, toad laastab lagedaks mööblist.
Iga külalist austavalt kohtle – võib-olla teeb ta sus ruumi uuele rõõmule.
Masendus, häbi, kius – tervita naerdes neid lävel ja kutsu sisse.
Ole tänulik, kes ka ei saabuks, sest igaüht siia kõrgem on juhatand.

See on raamat, mis võtab sõnatuks. Kuigi kirjastus on Verb.

neljapäev, 18. august 2016

Raudrästiku aeg



Alternatiivajalooline kriminaalromaan, üsna tummine lugemine mulle, kes ma olen viimasel ajal piirdunud vaid joogakirjanduse ja soolestikuprotsesside uurimisega.
Aga ma olen kõik Hargla eelnevad asjad läbi lugenud, nii et teadsin, mida oodata. Tegelikult sama Melchiori skeem: vana tark mees satub enda tahtmata sündmuste keerisesse kuriteopaika ja olukorda, kus tal tuleb hakata otsima mõrvarit. Mõrvar on loomulikult see, kellest kõige vähem eeldaks. Ja seda kõike neli korda järjest, sest raamat koosneb neljast jutust. Lugemine on põnev, olustiku kirjeldamisel pole värve kokku hoitud, kõike on palju: surma, seksi, jõhkrust … võib-olla liigagi palju, raamatu lõpuks muutub lugeja juba teataval määral tuimaks.
Segunevad ajalugu ja väljamõeldis, kusjuures tavalugejal on tõesti keeruline aru saada, kus lõpeb üks ja algab teine.
Esimene osa oli kõige põnevam. Just see ulmeline alternatiivajalugu, seostus mulle ka äsja viikingite näitusel käinuna  tolle ajastu visuaaliga, ja omapärane huumor, näiteks kiriku ehitamisest, mille eesruumi tehti saun, kristlike kommete naljakast jäljendamisest pihtimisel ja armulaual jne.
Keelekasutus oli põnev: igasugu uussõnad, mis tunduvad iidsed ja mille tähenduse siiski lihtsalt ära arvad – kahimine, rebas, kaliraud, toone-eit jt. Loodetavasti lähevad need ka igapäeva keelekasutusse. Kuigi meil siin ohverdamist vast enam sel kujul ei esine.
Soovitatav ajaviitekirjandus igapäevarutiinist lahtirebimiseks. Pärast läbilugemist on tunne nagu oleks ühe mõnusa rammusa hotdogi ära söönud, mida sa endale tavaliselt keelad aga kui juba võtad, siis topeltsuure ja las lõõmab!