Prospero saar

Raamatute lugemiseks pole minul praegu eriti aega, vaatamata isolatsiooni ja kodusolemise ajastule. Siiski on heaks õhtuseks une-eelseks kaaslaseks olnud Prospero saar. Just raamatu õhkkonna tõttu meenuvad jälle kõik need ammu külastatud kohad. 

Raamat ise on üsna hektiline, vahelduvad lõigud päevikust ja ajaloolised uurimused. Justnagu päevik või veebipäevik, mõni päev kirjutad rohkem ja põhjalikumalt - kui tuju on. Siis on pool aastat vaikus.
 

Age Oks. Liblikalend

 

See raamat on nagu üks pikk intervjuu, mis on tehtud väga elegantselt ja suure respektiga. Kaunistuseks mõned luuleread Doris Karevalt.

Mulle see raamat meeldis. Kiidetud on raamatu pilte, nende kohta ma ei oska midagi öelda, sest pole asjatundja. 

Inglijaht ehk uued laulud või nii

 

Koržets tuntud headuses, aga natuke kurvavõitu ja lõplikkust tunnistav.

Päeva püüdes teame ette, et meid öö saab kätte. Ja luuletus lk 73. Nii ilus ja nii kurb.

Veidrad armastuslood

 Miskipärast tegid need lood mind kurvaks.

Janu on kõikidel üks

Ajajõe kõrgel kaldal peegeldun vetevoos

Ravijooga

Selline raamat toodi mälumänguauhinnana koju ja hea, et toodi. Igalt poolt saab inspiratsiooni.

Osolini esimene elu

Selle raamatu lugemine võttis paar kuud, sest vaatasin ära ka viidatud videod (Youtubes Eesti reklaamfilmid, Jacksoni, Red Hot Chilli Peppersi jm).  Millegipärast kuulasin ka palju J Karjalaineni lugusid, lihtsalt tekkis selline tunne. Nagu ekskursioon ajalukku.
Michael Jackson oli ikka vinge tegelane. Mõned inimesed on nagu kingitus, mis maailmale antud aga maailm ei oska neid hinnata.

Aaker

Seda raamatut (paberkandjal) lugesin kaua, tükikaupa nautides, kuid nüüd sai ta läbi.
Õnnepalu meeldib endiselt. Isegi ei tea, mis seal võlub - neid pikki mõttekäike tavaelu nüanssidest, loetud raamatust ja lõputust ilmateemast annab harutada, mulle see sobib.

Minu Berliin

Lennukilugemine.
Kes teab, millal jälle nii pikale reisile lähen

Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium

Kohustuslik lugemisvara neile, kes kunagi selle sõltuvusega on alustanud.

Mikk Sarve Kuu

Viimasel ajal olen süvenenud Kuuga seonduvasse, eriti huvitavad kõvad ja pehmed ajad ning kogu selline ajaarvamine, mis tuleb lisaks tavalistele kuufaasidele. See raamat annab mingit aimu küll, samas - tundus kuidagi ebaühtlase ja juhusliku kompositsiooniga.

Praktiline ajurveeda

Elu maitsed.
Ma pole suurem retseptide järgi toidutegija, aga üleüldine ajurveeda-lähenemine elule ja inimesele on mu meelest õige.
Liiga palju võõramaiseid vürtse pole samuti vaja, kodumaised ürdid võivad küll olla lahjema toimega, aga nad on põhjamaa inimesele omasemad.

Minu Madeira

Lennukilugemine 2.  Atlandi pärl. Teame, teame - oleme külastanud.

Minu Hiiumaa

Lennukilugemine 1.

Marduse tänav

Tegelikult täitsa mõttetu raamat, aja surmamine on selle lugemine.

Olavi Antonsi Tenerife

Veel üks MINU Tenerife, kusjuures rõhk on esimesel sõnal. Lugesin raamatu kiirelt läbi, huvitav. Kuna Tenerife pole mulle võõras - Kompassi teenuseid pole küll kunagi kasutanud - siis leidus äratundmisrõõmu.
Soovitan, kes pole veel käinud. Sest maailma globaliseerumistuhinas muutuvad kõik kohad ja asjad.
Mart Normeti raamatust kirjutasin kunagi siin.

Durrellid Korful

Äkkemotsiooni ajel ostetud raamat. "Minu pere ja muud loomad" avaldas mulle lapsepõlves tohutut mõju ja olen läbi elu seda aeg-ajalt üle lugenud. Tavaliselt küll siis, kui on raskem aeg ja tahaks mõtteid ohjata. See raamat on imeline, usun täiesti, et "mingi kõrgema vaimu" mõjutusel kirjutatud. Lugesin, et Gerry ütles, et oma õe majas voodil istudes ja seda raamatut kirjutades - eesmärgil teenida loomaaia jaos raha - tundis ta lausa füüsiliselt mingi imelise vaimu juuresolekut.
Ühesõnaga, selle raamatu ostmisega tahtstin leevendada "Durrelli"-seriaali tekitatud halba maiku, see seriaal oli tõesti üks paras käkk.
Tegelikult oli huvitav lugeda selle pere ajalugu tolle aja kontekstis, natukene enne India elust ja pärast - mis neist saanud on. Niipalju, kui raamatu autor oli materjale kätte saanud, mõnest vähem, teisest rohkem.

Pariis

Siin on nüüd pikka aega vaikus valitsenud ja tegelikult polegi ma vahepeal/suvel palju raamatuid suutnud läbi lugeda. Üks loetutest on Õnnepalu Pariis.
Mulle see väga meeldis, nagu tingimusteta meeldivad kõik Õnnepalu viimase aja (15 a ) raamatud. Selline vaikne, mõtisklev, kurblik - n atuke nagu Ristikivi päevaraamat.

Digiekspress ajab ulluks

No ei ole võimalik artikleid lugeda, sest arvuti (sama kehtib ka iPadi kohta) hangub täielikult – ilmselt ei suuda jutu ümber pakendatud reklaamiga hakkama saama. Mitte üksi brauser.

Inimene on siiski leidlik. Panin selle „kuula-režiimi“ ja lasen robotil ette lugeda. 

Kuigi polegi kindel, et see sisu sellist võimlemist üldse väärib. 

Joogateraapia põhimõtted

Lilleoru on selle välja andnud.
Kui keegi arvab, et sellest raamatust leiab õpetussõnu stillis "kui selg valutab, siis tee nii ... ", siis seda seal pole. On aga üldisem baas, vundament, asjad, mida tõsisem joogahuviline võiks teada.
Soovitan.