E-raamat: Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus

Minu esimene e-lugeriga loetud raamat oli ühtlasi ka esimene Hargla raamat..
Alustuseks kiidangi e-lugerit. Väga mugav ja lihtne kasutada, mahutab palju ning mis mulle eriti meeldib - šrifti saab muuta suuremaks. Ka lakooniline mustvalge keskkond sobib hästi mulle, kellele näiteks eesti lehtedest kõige enam meeldib Sirbi kujundus (paljud jälle ütlevad, et igav).
Laadinud olen ma teda vaid korra, nüüd on juba nädal aega selle laadimisega aku ikka täis. Kusjuures välja pole teda vaja lülitada, kui ei loe, lihtsalt panna sleep mode'i.
Seda pole vist vaja korratagi, et pisike seade on mugav igale poole kaasa võtta, kuhu muidu raamatut kaasa võtta ei viitsikski.
Ja miks mulle tundub, et e-lugeriga saab "kiiremini" lugeda?
Nüüd aga probleemidest. Umbes kolm korda on luger täiega "hulluks läinud". Hakkab iseenesest lk keerama ja pärast seda pole mõnda aega puutetundlik. Kuna teda välja lülitada saab vaid puutetundlikust nupust, olen olnud täielikus hädas. Aga kuidagi olen ta ikka tööle saanud lõpuks, ise ka ei tea, kuidas. Oleks vaja mingit nuppude kombinatsiooni, millega saaks teda ctrl-alt-del taoliselt välja lülitada aga seda ma pole veel leidnud, tundub et polegi. Kuigi ega ma kasutusjuhendit eriti lugeda ei viitsi, ma olen rohkem selline näppija-tüüp. Ilmselt pole häda veel nii suureks läinud, et juhendit lugeda. Eestikeelne kasutusjuhend on, muide, ülimalt napp.

Ilma e-lugerita ei oleks ma ilmselt vabatahtlikult Harglat lugema hakanudki. Mitte et mul mingit eelarvamust oleks olnud, aga niisama põnevat kriminaaljuttu ei loe ma juba ammugi enam, sest lihtsalt a j a
v i i t m i s t ma endale käesoleval eluperioodil palju ei luba. Iga hetk pea(ks) olema täidetud millegi kasulikuga :–)

Aga muide, täitsa soovitan Harglat. Päris põnev on lugeda ja tekitab seoseid vanalinna paikadega. Natuke häiris mind see , et nii palju oli raamatus üksikasjalisi kirjeldusi keskaegsest piinamisest, piitsutamisest jt õudustest. Tundus, et autor oli eriliselt nautinud selliste episoodide loomist. Ka eesti kirjanduses hakkab aina rohkem ilmnema põhjamaade kriminaalromaanis viljeldav "õudus ja õõv". Tundub nii, et mida rohkem me heaoluühiskonna poole veereme, seda enam januneme halbade emotsioonide järele, et kui igapäevasest elust neid teatud portsu ei saa, lähed õhtul koju ja loed seal turvaliselt, millist arsenali timukas oma igapäevatöös kasutas. Siis on hea oma turvalises soojas voodis rahulikult magama jääda.

Juba võtsin järgmise e-raamatu käsile, milleks on Turovski "Loomult loom", tõsiselt muhe lugemine. Ma arvan, et ma nüüd mõnda aega loengi vaid e-raamatuid, hetkel on mul 26 eestikeelset e-raamatut ootel, s.h ka "kuulus" Erik Tohvri on ühe näitega esindatud!