Aktuaalne kaamera

neljapäev, 18. august 2016

Raudrästiku aeg



Alternatiivajalooline kriminaalromaan, üsna tummine lugemine mulle, kes ma olen viimasel ajal piirdunud vaid joogakirjanduse ja soolestikuprotsesside uurimisega.
Aga ma olen kõik Hargla eelnevad asjad läbi lugenud, nii et teadsin, mida oodata. Tegelikult sama Melchiori skeem: vana tark mees satub enda tahtmata sündmuste keerisesse kuriteopaika ja olukorda, kus tal tuleb hakata otsima mõrvarit. Mõrvar on loomulikult see, kellest kõige vähem eeldaks. Ja seda kõike neli korda järjest, sest raamat koosneb neljast jutust. Lugemine on põnev, olustiku kirjeldamisel pole värve kokku hoitud, kõike on palju: surma, seksi, jõhkrust … võib-olla liigagi palju, raamatu lõpuks muutub lugeja juba teataval määral tuimaks.
Segunevad ajalugu ja väljamõeldis, kusjuures tavalugejal on tõesti keeruline aru saada, kus lõpeb üks ja algab teine.
Esimene osa oli kõige põnevam. Just see ulmeline alternatiivajalugu, seostus mulle ka äsja viikingite näitusel käinuna  tolle ajastu visuaaliga, ja omapärane huumor, näiteks kiriku ehitamisest, mille eesruumi tehti saun, kristlike kommete naljakast jäljendamisest pihtimisel ja armulaual jne.
Keelekasutus oli põnev: igasugu uussõnad, mis tunduvad iidsed ja mille tähenduse siiski lihtsalt ära arvad – kahimine, rebas, kaliraud, toone-eit jt. Loodetavasti lähevad need ka igapäeva keelekasutusse. Kuigi meil siin ohverdamist vast enam sel kujul ei esine.
Soovitatav ajaviitekirjandus igapäevarutiinist lahtirebimiseks. Pärast läbilugemist on tunne nagu oleks ühe mõnusa rammusa hotdogi ära söönud, mida sa endale tavaliselt keelad aga kui juba võtad, siis topeltsuure ja las lõõmab!

Kommentaare ei ole: