Hingus, uuesti avaldatud

Tohutult tänulik olen selle CD ja autogrammi eest. Maagiline muusika, alati mulle väga ligitõmbav olnud ja seda uuesti heas kvaliteedis nautida on lihtsalt õnnistus. Minu vaieldamatu lemmik on Valguseõis. Selles on võimsat energiat. Mu meelest Grünbergi tippteos läbi aegade, sellist sünnib vaid korra elus.

Sven Grünbergi "Hingus" ilmus esmakordselt 1981. aastal vinüüli kujul Melodiya plaadifirma alt. Uue versiooni väljaandjaks on Saksa plaadifirma Tapete Records, lisaks vinüülile ilmub nüüd ka CD-versioon.

Neljaosalise tsükli "Hingus" (1979-1980) kandvaks instrumendiks on orel. Loojal on oma programm, selle sõnastamine võiks aga kuulajate fantaasiat kammitseda. Tuleb lasta helilainetel end kanda koskede kohinal sillerdava oja vulinani, ookeani sügavustest lumiste mäetippudeni, džunglite hämarast niiskusest tähistaeva heliseva vaikuseni, inimsüdame tuksetest lõpmatuse suure rahuni. Viimane osa toobki sisemise vabanemise, ühtesulamise loodusega, olevuse tunnetamise.

Lugu “Teekond” (1980) peegeldab teisenevat jätkumist. See on liikumine lõpmatuse teise otsa võimalusega alata üha uuesti. Muusikalises mõttes on tegu vabade variatsioonidega.

Sümfoonilinepoeem “Valgusõis” (1978) koosneb kuuest üksteisega vahetult haakuvast osast.Alguses kuuleb ruumis ebamääraselt hõljuvat, alles kujunevat meloodiat.Lisandub teine analoogne, seejärel kolmas... Põimub polüfoonia. See on algustealgus. Teine osa suunab kuulaja tokaataliku pizzicato-rütmigamuutumise ja liikumise teadvustamisele, millest järgnevas osas koorub jubaviiekihiline, erinevate karakteriliinidega polüfooniline tasakaal. Liine võibjälgida nii koos kui eraldi, just nii nagu kuulaja on valmis häälestuma. Osalõpp lõhub vastandite ühtsuse. IV osas toimub murrang. Seisame silmitsivastvalminud, noore loodusega. Tungivad sisse V osa võimukad pulsilöögid.Eluõis avaneb täielikult, rütm rõhutab vitaalsust. Lühike VI osa – kooda – ontagasivaade läbitud tsüklile.

Kuula plaati "Hingus" täies pikkuses.