Raamat on muidugi südamlik ja kirjutatud väga mõnusalt:
Mitu õhtut järjest mängisime tataga eskimomängu: tata tõi pesukausiga kuuma vett, kallas sellesse sortsu tärpentini ja siis panime mõlemad oma pead kausi kohale. Tata tõmbas üle meie peade minu valge vannilina – mängult sai sellest eskimode jääonn ehk iglu, kus eskimod asusid võistlema, kumb peab soojas männivaigulõhnalises aurus kauem vastu. Suurel eskimol oli teadagi ka suurem vastupanuvõime, aga minagi suutsin iga järgmise korraga kauem pead saunarätiku all hoida. Ja mis kõige toredam – pärast eskimomängu oli justkui kergem köhida.
Raamatute ja filmi meeleolu on siiski erinevad. Raamat on rohkem optimistlikum, lapse-vaade on ehedam, filmis aga on rohkem rõhutud emotsioonidele. Mis pole ka halb.
Vaatasin, et eelmisi osasid olin lugenud 2009
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar