Kohe kui Pantokraatori uus plaat ilmus, mõtlesin et oleks tore neid ka kontserdil kuulata. Nii nagu on olnud augustikuised Dagö kontserdid Palmses, sellistel tekib sõnulseletamatu fiiling. Soe sumedus ja tähed augustikuises taevas. Ja nüüd äkki Panto kontsert Viru Folgil. Sinna ma tahtsin väga minna ja saatus oli minu poolt. Lisaks sellele, et viibisin Lahemaal, oli ka ilm ilus ja täiskuu. Väike pidu juba enne ja pidu jätkus pärast. Nii et ei saanud olla vähese veini viga.
Niisiis lootsin väga palju. Esitati uuemaid ja vanemaid lugusid, nende seas paljusid mu lemmikuid. Saatpalu tegutses laval enneolematu paueriga, aga minu meelest ei tulnud publik eriti kaasa. Nojah, eks publik koosnes ka meiesugustest vanuritest ;), kes äraseletatud nägudega vaikselt sõnu ja muusikat nautisid.
Igati tore kontsert oli, aga minu jaoks jäi nagu midagi puudu. Ütleme nii, et Panto oli kindel oma headuses. See, et ma midagi erilist ja üllatuslikku ootasin, on juba rohkem minu viga. Ja mida ma ootasin, ei tea isegi. Kui täiskuu juba valgustab, siis pole mõtet ilutulestikku teha. On nii või?
Viru Folk toimus sel aastal teist korda. Pole sinna enne jõudnud aga tundub, et minu jaoks võiks Käsmu pakkuda alternatiivi Viljandile. Selle aasta esinejate valiku suhtes kindlasti. Muidugi et Käsmu küla jääb sellise ürituse jaoks natuke väikseks. Liiga palju rahvast ja autosid vana kapteniküla jaoks. Aga muidu – tore!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar