Ega siin ju reisiblogi ole, aga samas - miks ka mitte. Lugemisest niipalju, et reisil oli mul kaasas Elo Tuglase päevaraamat I. Sain seda vaid paar lehekülge lugeda, kuid kõik kaasasolnud ajakirjad alates Geost ja lõpetades Horisondiga, said korralikult läbi loetud. Samuti lennukis antud Postimees. Eriti tagasisõidul oli huvitav jälgida, kuidas vintsutatud reisiseltskond nagu üks mees asus Postimeest lugema ja umbes pool tundi polnud "Amatöör fly's" söakatel stjuuardessidel meiega mingit muret.
Aga kõigest ikka järjekorras.
Kui hakkasime suvepikenduse reisile mõtlema, avastasin, et Eestist tehakse sel sügisel kolm otsereisi Assooridele ja tundus, et "otse ja omadega" võimalust suhteliselt eksootilisse sihtkohta jõudmiseks tuleb kindlasti ära kasutada - et nii saaks kiiremini ja vähese vaevaga. Hiljem muidugi tegi elu omad korrektiivid, kuid õnneks mitte siiski nii suurelt, nagu hetkel käimasolev aktsioon. Planeeritud vahepeatusele Algarves eelnes tankimispeatus Bratislavas, sest Bulgaria Airi lennukil olla tehniline rike ja lennuk vahetati Slovakkia operaatori lennuki vastu, mis oli nii väike, et Tallinnast Farosse ilma tankimata ei suutnud lennata. Selles lennukis ei pakutud ka väljakuulutatud sooja toitu, vaid ainult vett ja kohvi - seda küll tasuta, kuid ikkagi! Katsu vastu pidada vaid vee ja kohviga, kui oled tõusnud kell pool neli öösel, söömata-joomata lennujaama tõtanud ja reis kokku kestab üle 12 tunni! Õnneks pidasid kõik vastu.
Kohale jõudes ootas meid mahe ilm, eksootiline loodus ja hotell looduse rüpes. Kuna meie hotell asus 17 km pealinnast väljas, siis saime ka kõik teised hotellid transfeeribussiga läbi sõidetud ja ma veendusin, et olin Tripadvisori abil jälle kord teinud õige valiku hotelli osas. 
Õhtul jõudsime vaid väikese matka hotelliümbruses teha ning käisime ka paar korda ujumas. Lained, muide, on selles kandis kogu aeg suured ja ujuma päris igas kohas minna ei saa. Snorgeldamine oli samuti raske, sest vesi tänu võimsale liikumisele hägune.Aga need on ikkagi vaid pisiasjad. Soolastes Atlandi ookeani voogudes ujumine oli imeliselt tore. Hotelli kõrval olid ka merevee-basseinid, kuhu sai ujuma turnida. Hotelli basseinis me ei käinud kordagi, ikka ainult ookeanis. Vesi oli nii 22 kraadi, õhk umbes sama.
Varsti läks juba pimedaks, paisuv täiskuu tundus väga lähedal. Merelt tuli imelikke hääli, mina juba arvasin, et need on pingviinid, kuid hiljem selgus, et tormilinnud.
Ajavahe Eestiga on Assooridel 3 tundi.
Ega me pimedust väga kaua nautida ei saanudki, sest vajusime magama. Reisi esimene päev oligi läbi.
Kohustuslik kirjandus enne reisi:
Meie "oma eestlane", kes elab Assooridel. Lugesin enne reisi tema blogi ja vaalavaatluse retkel õnnestus selle toreda inimesega ka kohtuda. Nii võingi öelda, et paus tema blogis tuleneb vaid rohkest tööst, mis on tegelikult ju väga tore.
Maris
Oliver toimetab
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar