Aktuaalne kaamera

Kolmapäev, 22. september 2010

Reis Assooridele, viimane päev autoga

Olime kõik need päevad varitsenud ilma, kus saare kõrgeim tipp - tulelaguun Lagoa do Fogo - poleks pilvedes, aga sellist ei tulnudki. Niisiis suundusime saare kõrgeima tipu poole, mis paistis taamal pilvedes, all oli muidugi päikesepaisteline.
Pildil tüübilised assoorlased.
Mida ülespoole, seda niiskem. Ja auto termomeeter näitas sooja vaid 13 kraadi.
Vaade tulejärvele läbi udu ja pilvede.
Edasi sõitsime Ribeira Grande - Suure Jõe linna poole. Esiplaanil metsaveok krüptomeeriaid välja vedamas. Päris huvitav oli vaadata, kui palju seal järskudel mäenõlvadel metsa tehakse.
Järgmine peatus oli Caldeiras de Velhas, sooja veega termaalvete kosk ja selle all pisike väävlijärv, ümberringi puusõnajalad ja eksootiline taimestik. Jõudsime sinna erakordselt huvitaval momendil, kus peale meie polnud seal kedagi, ei ühtegi turisti! Läksime kohe sellesse järve ujuma ja saime lausa 10 min mõnuleda, siis tuli korraga 50 inimest - ilmselt oli saabunud järjekordne turismibuss, muutusime omakorda turismiobjektiks ja me idüll lõppes.
Ribeira Grande poole kulgedes möödusime mitmest termaaljaamast. Seal toodetakse maaenergiast sooja vett ja võibolla ka elektrit. Oleks olnud rohkem aega, siis saanuks ekskursioonile minna ja vaadata, kuidas seda tehakse.
Sao Migueli suuruselt teine linn Ribeira Grande (üle 30 000 elaniku) asub saare põhjarannikul. Linna sümboliks on 19.saj ehitatud kaheksa kaarega kivisild. Linna teatris oli värskelt olnud Markus Kasemaa piltide näitus, kui meie kohale jõudsime, siis oli see kahjuks juba läbi. Igati sümpaatne linn tundus olevat, jalutasime ringi ja jõime kohvi. Meri oli tormine ja ujuma ei saanudki.
Sõitsime siis tagasi oma lemmikkohta - Água de Pau sadamasse, jõime odavat espressot ja suhkru andsime sisalikele, kes kohvikumüüri sees elasid.
Nende kartlike loomakeste söötmine ja jälgimine muutus lausa sportlikuks huviks. Nad sõid meelsasti saia ja suhkrut, naaberlaua rootslased, kes said innustust omakorda meie jälgimisest, andsid sisalikele isegi coca colat ja sisalikud sõid sedagi. Või siis jõid.
Käisime ujumas, vaatasime kalameeste tegemisi ja päästsime ühe skorpionkala kindlast surmast.
Õhtul tuli auto tagastada Ponta Delgadas asuvasse rendifirmasse.

Kommentaare ei ole: