Geniaalne raamat, psühholoogiliselt õudselt head kujud, inimeste -tüüpkonnad lausa. Peaaegu iga persooni saaks mõne tüükonna alla liigitada.
Kõige rohkem meeldis mulle just raamatu esimene osa, lood "Totu hakkab kunstnikuks"-tüüpkonnast. Teine osa ja seiklused Päikeselinnas kaldusid mõne kandi pealt juba liiga sotsialistliku ühiskonna aegse kommunismi-nirvaana-unistuse suunas. Aga üldiselt ikka ka väga hea. Kuidas kolm eeslit marakannideks moondati ja mis sündmuste laviin sellele järgnes. Kuidas teater muutus nii novaatorlikuks ja muusika nii kakofooniliseks, tuleb tuttav ette?
Vahel tundub, et maailm on seepärast imelikuks muutunud, sest meie hulgas on liiga palju eesleid. Tuleks ometi kohale võlur ja teeks nii, et asjad läheksid kõik tagasi õigetele kohtadele.
Head uut, imederikast aastat!