Aktuaalne kaamera

pühapäev, 24. juuli 2016

Acoussion Live 2016

Toetasin Hooandjas seda projekti, sest oli tunne, et heade alguste juures peab olema. Suuremad folgiüritused on end minu jaoks miskitpidi ammendanud. Liiga palju on seal kõike. Eelkõige rahvast.
Acoussion tundus just selline paras, et saada selle suve elamuseks.
Jõudsime Whokris lõpetamise ajaks.

Järgmine oli EIXD, noor räppar. 15-aastane vist. Muljetavaldav. Kui juba nii noorelt nii palju öelda, siis kuhu veel edasi?
Aga mulle meeldis. Poleks eluski arvand, et midagi sellist Eestis on.
Siis Robin Juhkental. Pole teda live's näinud.
Hea hääl on, aga selleks kontserdiks ta polnud küll eriti vaeva näinud. Kui oled nii andeks, siis saab selle peal teatud maani liugu lasta. Selline mulje jäi mul.
Siis Silver Sepp, minu suur lemmik. Ei petnud ka seekord lootusi, tiigi live oli täiesti ootamatu. Kuuldavasti olevat ta osa oma naelapillist ka õhtu lõpuks ära põletanud, ilmselt selle üraskitest näritud osa. Metsik mees!
Alise Joste Lätist oli minu jaoks meeldiv üllatus. Ei teadnud temast enne midagi. Aga hea hääl ja siiras esitus. Ei mingeid trikke, lihtsalt laulis hästi.
Pean piinlikkusega tunnistama. et isegi Ziggy Wild'st ei teadnud ma enne midagi.
Aga mulle meeldis see, mis ma kuulsin ja nägin. Pange aga samamoodi edasi!
Mari Jürjensi ja Kristjn Üksküla kontserdist lootsin saavat festivali parima elamuse ja nii see tõesti läkski. Ma polnud Ükskülat enne laulmas kuulnudki. No Kiivates armastajates kunagi jah, aga seda ma absoluutselt ei mäletanud.
Mauno Meesit koos sõpradega oli põnev. Veidi meenutas see muusika Mighty Siebenit, aga oli kuidagi jõhkram. Mingil hetkel tundus kolm meest ühe kitarri kallal tegutsemas isegi nagu perversne.
Janno Reimi esinemist vaatasime ka. Siis oli aeg hakata lahkuma.
Täitsa huvitav, kuhu see festival edasi areneb.