Aktuaalne kaamera

reede, 30. juuli 2010

Mahavok Padisel

Tundub, et siinpool on tegemist tõsise Mahavoki fänniga, sestap, kui eile hommikul raadiost öeldi, et Padisel tuleb kaks kontserti, tekkis välk-pauk-äkkotsus osa saada reedesest kontserdist. Vaatasin Piletilevist, et pileteid on mõlemale kontserdile ja otsustasime rahulikult minna õhtusel Selverikäigul ka Piletilevist läbi ning realiseerida ühtlasi kinkekaardi. Plaan ei õnnestunud, sest õhtuks olid reedesed piletid välja müüdud ja niisiis otsustasime samal päeval praktiliselt poest Padisele kihutada, et osta enne kontserti piletid kohapealt. Jajah, mingi 30-40 piletit tuligi müüki. Nagu eelnevast pikast sissejuhatusest selgub, oli kontsert lõhkemiseni täis müüdud.
Lisaks Mahavokile esines ka Hu, huvitav oli teda vaadata, sest varem pole ma neid lavalt esinemas näinud. Paar laulu tehti ka koos. Jälle väga huvitav - koos laulmas väga hea laulja ja jumala poolt antud imelise andega laulja. Kare Kauksi hääl ja olemus on midagi ületamatult imelist. Kahjuks aga, vähemalt mulle tundus, polnud võimendus päris täpselt paigas, mis tuli eriti välja just laulmisel - mõned pillid olid üle võimendatud, vahepeal kadus hääl - instrumentaalpalad olid täiesti korralikud ja nauditavad.
Enamuses kõik vanad teada-tuntud lood, oma tuntud headuses.
Täna on korduskontsert.

neljapäev, 29. juuli 2010

Üks liigutav lugu

Üks paljudest, on Maarja Kangro 48 tundi.
Pühendatud kõigile naistele, kel on samasuguseid probleeme ja headele, meestele, kes neid aitavad.
Peab vist kavva võtma "Ahvid ja solidaarsuse".
Ja täna kontserdi poole kihutades tuli raadiost parajasti saade "Mida sina viimati lugesid" ja Kivisildnik oli võtnud Kangro loomingut arvustada. Oi jeerum, mõtlesin, mis siit küll tuleb, sest teadagi täiskasvanud mehel ei sobi ju ometi tädikirjandusest rääkida.
Aga tuli suhteliselt mõistlik jutt, olin kohe imestunud. Ainult see Sõritsa poole pöördumise koht oli lauslahmimine, sest A see ei aita nagunii (sama, mis soovitada vaesel inimesel pöörduda suurkorporatsiooni vastu kohtusse) ja B Sõritsa on niigi miljonäär - aga no äkki Kivisildnik tahab saada müügi pealt oma osa, sest see on tõesti tulutoov äri. Õnnetuse pealt saab eriti kõvasti teenida, aga andke mulle andeks see mürgine kõrvalepõige.
Kuid kõiges muus osas oli seda arvustust lausa lust kuulata.

reede, 23. juuli 2010

Minu Island

Mehelikult konkreetne, faktiderikas ja huumoriga vürtsitatud raamat sümpaatsest saareriigist, tema elanikest, loodusest ja eluolust. Hästi soovitatav neile, kes silmaringi laiendada tahavad või lihtsalt mõnusalt raamatuga aega veeta.

neljapäev, 8. juuli 2010

Päike paitab ühtemoodi

Nii sitajunni, kui päikesepoissi.
Kohe, kui see raamat ilmus (2006), mõtlesin et peaks ta läbi lugema. Ikkagi kodumaine kirjandus ja kultuuriajakirjanik. Aastaks 2010 oleme siis jõudnud selleni, et raamat on jõudnud minule vastuvõetava hinnani – 35 kr – ja ostsingi ta ära: et pärast hea oma lugemisringi sõpradega jagada ja emalegi lugeda anda.
Aga ma ei julge seda kellelegi anda. Kõik on ümberringi väikesed kodanlased ja selline raamat, kus suure kaarega pritsib kõikvõimalikke, peamiselt rõvedaid ihumahlu ja pirrud lõõmavad kahest otsast korraga, võiks nende meelerahu rikkuda.
Autor ise ütleb nii: Teenuse kujuna hoidsin silme ees sellist äput, heatahtelist, alati hammasrataste vahele jäävat valget varest.
Ja kahju hakkab peategelasest juba alates esimesest leheküljest. Milleks selline elu? Ma muidugi ei kahtle, et on inimesi, kes niiviisi elada tahavad, aga päriselt uskuda ikka ei oska. Seda enesehävitusinstinkti.
Piinlikult naljakaid seiku leidub raamatus palju ja tihti on tunne, et milleks ma pean seda lugema? Nagu raamatuski Teenus pornofilmi vaatamise puhul ütles ja teleka otsustavalt kinni keeras. Mina lugesin lõpuni, peategelase “ümbersünnini” päikesepoisiks. Aga päris lõpp jättis ikkagi otsad lahti. Kas saab temast nüüd uus inimene või jätkab ta ikka vanal kursil? Viimased leheküljed jätsid pigem mulje, et vanal. Vaene inimeseloom!