Aktuaalne kaamera

Esmaspäev, 24. detsember 2018

Viimane kustutab tule

Rein Raud on kirjutanud põneva, kuidagi ootamatu raamatu.
Mõnes kohas hakkas küll tekst nagu venima, teine koht aga oli ootamatult haarav. usun, et sellest saaks hea filmi teha ja raamatu lõpul loodi mulje, et sündmused veel jätkuvad ja jätkuvad ...

Teisipäev, 27. november 2018

Vaatasin ära seriaali Alo kõik seni ilmunud seeriad

Neid saab imekombel täitsa vaadata Kanal2 kodulehelt.
Uskumatult väheste vahenditega (pooli tegelasi mängivad vennad Piusid) tehtud uskumatult hea sari. Poleks uskunudki, et Kanal2-s on veel pärast Mis? Kus? Millal? saadet minul midagi vaadata on - aga nüüd on! Mis on selle sarja fenomen? Väga hea tekst kindlasti, näitlejate mängurõõm ja peamine - peategelane on hea inimene, kellele hakkad kohe kaasa elama. Ja koristajamutt Külliki Saldre esituses on niisuguse mõnuga mängitud. No ma nii naersin seda sarja vaadates.
Tubli - Kanal2. Nüüd ma vaatan teid (ja teie reklaami)  jälle, kuni see sari jookseb, vähemalt.

Neljapäev, 1. november 2018

Punane ja sinine

Lugesin huviga selle raamatu esimest poolt, elulugu ja Tartu-aega.
Suure osa raamatust moodustavad aga Lauristini artiklid, mida ma ausalt öeldes väga põhjalikult ei lugenud. Küll aga jäin üle lugema Undi tekstide katkeid. Küll neid on omal ajal lehtedest loetud, aga nüüd üle lugedes saan aru, kui hea mõtleja ja kirjutaja ta ikkagi on/oli. Tänapäeval oleks ta kindlasti populaarne ajaveebi pidada, aga sellist võimalust temale ei antud.
Lugesin isegi natuke vanu Undi artikleid Digarist.

Neljapäev, 4. oktoober 2018

Tilda ja Tolmuingel

Üks armas lasteraamat ja võibolla isegi mitte ainult laste.

Reede, 14. september 2018

Moemaja

Maimu Bergi raamat ajast, mil ta Siluetis töötas.
Mina muidugi mäletan seda maja isegi kauem, ajast kui ta veel Viru tänaval oli. Käisin seal väga tihti, ema töö juures, sest koolis käisin õhtuses vahetuses ja ujumas hommikuti Kalevis ning kusagil tuli vahepeal olla. Olin siis seal naiste seltsis, paras elukool pisikesele lapsele. Kaevusin küll oma joonistamise (lõigete tegemise paberit oli kõvasti käes) maailma, kuid juttusid ja meeleolu registreerisin pidevalt. Mäletan spetsiifilist riide lõhna, triikimise lõhna ja suuri traagelniidi tokke, millest sai teha jõuluvanale habetki.Mäletan ka mannekeene, lava - kus proove tehti ja uhkeid moedemonstratsioone Kalevi spordihallis.
Olid ajad!

Reede, 20. juuli 2018

Osho. Eneseaustuse vägi

See on tõepoolest lugemisväärne raamat, ent pean ütlema, et upsakas stiil ja provokatiivne suhtumine pole just minu maitse. Raamat koosneb küsimus-vastus stiilis lugudest, kusjuures tundub, et küsija suhtes ollakse tihti põhjendamatult üleolev.
Närisin sest raamatust ikkagi läbi.
Igalt poolt leiab õppimisväärset.

Teisipäev, 17. juuli 2018

Tiit Pruuli reisiraamat

Reisil olles lugesin reisimisest.
Hea lugemine ja mida lõpu poole, seda romantilisemaks läks.

Pühapäev, 1. juuli 2018

Siddhatthast Buddhaks

Toetasin isegi selle raamatu väljaandmist. Ka visuaalselt kaunis väljaanne, suurepäraselt kujundatud. Raamatu saab alla laadida siit.

Pühapäev, 24. juuni 2018

Hull hobune

Järjekordne Katrin Pautsi krimiraamat. Ei midagi erilist,tundus nagu nõrgem, kui eelmised - või ma olen neid äkki liiga palju lugenud

Teisipäev, 1. mai 2018

Maikuu haiku

Ilmar Trulli lullade raamat on praegu soodushinnaga!

Ma tegin haiku
täna keskpäeva paiku.
Meil on nüüd maikuu.

Pühapäev, 29. aprill 2018

Serafima ja Bogdan

See raamat mulle meeldis, lugesin läbi ühe jutiga.
Kättemaksu sobivus Bogdani elufilosoofiaga tekitas küll veidi võõristust, ei tundunud tõetruu, sest inimesele, kes aastaid omaette filosoofiat ja mantraid uurib, peaks elu jooksul ju selguma kättemaksu mõttetus. Aga siin raamatus mitte. Siin saabub finaalis suur ja võimas kättemaks - ei taha ettegi kujutada, kui keegi hakkaks sellest raamatust filmi tegema.
Soovitatav raamat, igatahes.

Pühapäev, 22. aprill 2018

Adsoni-Underi suvila ase Vääna-Jõesuus

Varsti-varsti tulevad siia uued elumajad ja kaob see koht lõplikult igavikku, sestap panen siia pildi, kuidas täna, 22. aprillil 2018 tutvustas Adsoni ja Underi suvila kohta Vääna-Jõesuus Luige tn parkla kõrval Tarmo Teder.


Adson võis omale suvilakrundi ostmiseks valida juba 1937. aastal ja suvila ehitati juba järgmisel aastal arhitekt Ernst Kesa projekti järgi kõigest kuue nädalaga üles. Kuid 1939. aastal tulid Eestisse NSVL sõjaväebaasid ja suvitamine muutus vähem privaatseks, hiljem sõja ajal aga põletati maja maha ja tassiti jäänused laiali. Selle koha peal olevat veel 60-ndatel olnud nõukoguse sõjaväeosa raskekuulipilduja, kust ümbruskonda kuulidega kostitati, nii õppuste mõttes ... ega seal vist palju jalutajaid polnud, sõjaväeosa ja piiritsoon. Praegu meenutab see piirkond veidi Kaibaldi nõmme, ainult mände on rohkem. Ilus, aga neetud koht.
Arhiivipilt Kirjandusmuuseumilt.

Pühapäev, 25. märts 2018

Emotsioonid, inimkonna suurim sõltuvus

Kahtlemata on see raamat, mida tasub lugeda ja kaasa mõelda, seejuures mentaalsusest üleskerkiv vana info tuleks võimalusel tähelepanuta jätta. Aga igaljuhul on kogu see teadmine mu jaoks keerulises kastmes. Mul kulus ikka veidi aega arusaamiseks, et "inimese holistiline ülesehitus" on tegelikult seesama vana panchamaya mudel. Ja kui proovida üldse esimest korda mediteerida raamatus antud juhiste järgi, lk 120 - no see peab olema ime, et meditatsioon siis juhtuks. Imesid muidugi juhtub.
Raamatu aluseks on klassikalised joogatõed, emotsioonidest vabastamise konkreetne õpetus - nagu aru saan - on selle pealt taibatud õpetus. Raamatu lõpus on pidevalt vihjeid teistele Lilleoru raamatutele ja soovitus tulla kursustele. Ausalt öeldes jäid lõpuosas mõned asjad ka mulle arusaamatuks, küllap jõuab veel.

Neljapäev, 1. märts 2018

Värssnäidend "Õpetatud naised"

Lavakunstikooli õpilaste etendus Draamateatris mõjus nagu värske, siiras tuulepuhang tänasel teatrimaastikul. Noorte mängurõõmu on muidugi alati hea vaadata, aga see etendus oli kuidagi üdini hea ja siiras. See tulenes kindlasti õpetusest ja lavastajast, kes ise istus (ta vaatab vist kõiki oma laste etendusi) saalis.
Väga tore teatrielamus, veidi nagu uskumatugi, et tänapäeval saab veel sellist asja näha: klassikaline värssdraama, null poliitkorrektsust jne.

Teisipäev, 27. veebruar 2018

Peegelmees

Pretensioonitu lennukilugemine.
Natuke naljakas ka. Imelik, et mees pöörab nii palju tähelepanu (võibolla nad kõik pööravad, aga ei julge sellest avalikult rääkida) oma vaimu, eeskätt füüsise probleemidest avalikkusele kirjutamisele:
"Mu näärmed ei jaksanud enam stressihormooni tekitada, aga just seda ma neilt pidevalt kofeiini juurde pumbates nõudsin. Väsimus oli märk, et mu süsteem vajas puhkust. Vajas muutust.
Oli aeg minna üle rohelisele teele.
Väidetavalt on roheline tee maailma parim kiirjook. Uuringute kohaselt on selle sees igasugu häid asju, mõned neist kõlavad nagu ulmefilmi tegelased. Flavonoidid ja katehhiinid, teaniidid ja fluoriid..."

No kuulge! See on ju järjekordne sõltuvus ... millesti või kellestki. Pikk ja raske tee selleni, et olulisim tuleb sinu enda seest, mitte paastulaagrist, aroomiteraapiast, kohvist ega teest. Muidugi on tähtis, millist kütet oma kehale pakkuda, kuid see pole tähtsaim. Aga - poole elu alles ees ja huvitavat avastamist ootamas.

Tervenda end ise

Taolise kirjandusega olen tavaliselt ettevaatlik, aga see raamat on hea, kasulik ja tõsi.
Mind ümbritsevas elu lõpmatuses on kõik täiuslik, täielik ja terviklik.
usun jõusse, mis on minust hoopis vägevam, mis voolab iga päev ja hetk läbi minu. Avan end sisemisele tarkusele ja tean, et universumis on vaid üks teadmine. Sellest ammutan kõik vastused, lahendused, tervenemised ja uued loomised.
Üks asi küll häiris e-raamatu vormilise poole juures: ligi 12€ maksnud raamatu küljendus on täitsa võimatu ja peatükk 15 praktiliselt loetamatu. Esiteks, see näitab, et e-pub on ülejala tehtud ja teiseks, viib alla juba niigi langenud e-raamatute maine. Miks peaks inimene ostma e-raamatu, mis on kallim (paberraamatu km on soodsam) tavalisest ja halvasti tehtud!

Öömees

Juba kolmas Katrin Pautsi krimka, millega olen hakkama saanud. Lugesin selle ühe lennukisõiduga läbi. Ei tea, kas olen Pautsi juba liiga palju lugenud, aga seekordne tundus kuidagi nõrgem, natuke nagu kiiruga kirjutatud ja mitte enam nii haarav.

Laupäev, 3. veebruar 2018

Juudi anekdoodid

Dialoog turul:
Kas see on sõstar?
Jah.
Must?
Ei, punane.
Aga miks ta siis valge on?
Sellepärast, et ta on veel roheline.

Nali mulle meeldib. Raamat sai ruttu läbi.
Toimetamise ja märksõnastamisega on hullult palju vaeva ses raamatus nähtud.

Kolmapäev, 24. jaanuar 2018

Valede kataloog. Inglise aed

Seda raamatut lugesin, nagu kaalujälgija sööb torditükki: pisikeste terade kaupa ja iga kord pikalt järelenautides. Iga päev üks jutuke, pühapäeva puhul kaks või enam. Nüüd on ta siiski läbi.
Väga isiklik, nukralt mõrkjas, mõneti massohistlik ja resigneerunud, liigvara liigvana tahta olemine. Mina ei tea, mis mind selles aeglases halas nii võlub. Tegelikult saaks paljusid vaatlusi tõlgendada ka hoopis optimistlikumalt ja lõpp ei peaks paistma nii vääramatult tume, sest kui kogu aeg millestki rääkida, seda korrutada - siis see juhtubki. Ja kas sa tahad, et juhtuks?
Aga ikka väga hea raamat, hea lugemine. Eriti meeldis mulle esimene osa, Valede kataloog. Juured, millest see algab, Hiiumaa, see omab lihtsalt nii ehedat energiat, et isegi Londoni kultuurikiht ega Marx ja Engels selle vastu ei saa. Sest Inglismaa käod on laisad ja mugavad, nagu Õnnepalu ütleb.

Laupäev, 13. jaanuar 2018

Stalini surm

Sõpruses. 
Film on ajast, kus Stalin suri ja sellele järgnenud matused ning võimuvõitlus. Paljud mu nooremad tuttavad olid filmi juba näinud ja soovitasid seda kui hästi naljakat ja satiirilist.
Mina ei naernud kinos eriti. Pigem oli kurb ja õudne. Üldiselt nõustun Edward Lucase arvamusega.