Aktuaalne kaamera

Teisipäev, 21. oktoober 2014

Vabaneda igasugusest iseenda poolt kaelamääritud piirangutest

Kamalašila. Mõtlus. Tee meelerahu ja ületava mõistmiseni. Tallinn, trükikoda "Ühiselu", 1995

Kuidas ma olen selline nagu ma olen?
Me oleme mõjutatud väga paljudest asjadest. Näiteks avaldab meile mõju meie rahvus, sugu, sotsiaalne staatus, religioon ja muud seesugused tegurid. Me oleme nende tegurite suhtes kaunis passiivsed, me lihtsalt sünnime sellesse keskkonda ja need panevad meid teatud viisil tegutsema. Hiljem saame muuta neid "kaasasündinud kalduvusi" vastavalt oma elus ettetulevatele sündmustele.
Meie huvid ja tunnetest kantud tungid viivad meid teatud tüüpi olukordadesse.  Meie elu on suuresti määratletud ja piiratud meie "Sõltuvuslikkuse" poolt. Aga.
Isegi siis, kui meid mõjutavad välised tegurid, oleme meie see, kes reageerib. kes vastab nendele välistele mõjutustele. Meie ise loome oma Sõltuvuslikkuse.
Isegi siis, kui näib, et me ei tee absoluutselt mitte midagi, tegutseme me siiski — me mõtleme, võtame vastu imepisikesi ebateadlikke otsusi. Ühe tunni vältel teeme me sadu üliväikeseid liigutusi ja vastame oma ümbruskonnale loendamatute mõtete ja tunnetega. Enamus neist tunduvad eraldi vaadates tähtsusetud. Kuid nad toimivad kõik üheskoos: nii nagu nevad voolused moodustavad jõe, nii tekib ka jõud, mis tõukab meid teatud suunda — vähemalt mõneks ajaks. Budism väidab, et niikaua kuni me sellest voolust välja ei murra, ei lõpe kunagi meie sõltuvuslik olemine: me oleme igavesti sunnitud muutuma ‘selle olemasolu korral tolleks’.
Ometi on võimalik muuta meid haaranud tegevuste suunda. Kui tahame, saame endas välja arendada võime täielikult läbi murda kõikidest piirangutest. Budismi järgi on võimalik väljuda kogu Sõltuvuslikkuse ahelast. Lõppkokkuvõttes seda vaimse arengu all mõeldaksegi: vabaneda igasugusest iseenda poolt kaelamääritud piirangutest. Vaimse pürgimuse kõrgeim aste on sõltumatu ehk virgunud meel ehk Budasus. Me hakkame nägema Budasuse esimest kuma tänu intuitsiooni vilksatustele, hakkame taipama, et me ei ole selles muutumise protsessis midagi eraldiseisvat: et me oleme see vool, ei midagi rohkemat ega vähemat. See arusaam vabastab meid isekast püüust teha asju ‘enda omaks’. Selles peitub vähemalt mingisugunegi vastus eespool püstitatud küsimusele: kes ma olen? Võib öelda, et me koosneme tegevuse ise-teisenevast-voolust, mida võime igal ajahetkel suunata kas positiivses või negatiivses suunas.

Kuigi esineb tohutult lahkuminevaid arvamusi valikuvabaduse määra suhtes, peab eelpool öeldu paika kõikide elavate olendite kohta. Ühes budistlikus tekstis on olemist kirjeldatud kujutluspildina, kus värvilise valguse loendamatud kiired läbivad üksteist risti-rästi. Maailmaruumis osalevad kõik olendid, nad on see maailmaruum, mis koosneb voolustest ja vastuvoolustest, mida loob nende tegevus, samaaegselt mõjudes ja olles mõjutatud.

Teoreetiliselt on kaunis kerge mõista, et kõik muutub, kõik on püsi- matu, ajalik. Kuid oma enda elus on seda tõsiasja väga raske heaks kiita. Meie tunded sõdivad selle mõtte vastu. Vastuseis püsimatusele on peamiseks põhjuseks, miks elu tihti nii palju pettumusi valmistab. Me kaldume lootma, et asjad püsivad just sellisena nagu nad praegu on. Me ei taha, et asjad, millest me rõõmu tunneme, saaksid otsa või koguni mingilgi moel muutuksid. Kuid seda nad just nimelt teevad. Kui ootused on ebarealistlikud, on frustratsioon möödapääsmatu. Kui asjad muutuvad, tunneme ebakindlust, solvumist, viha, kibestumist, oleme küünilised.
Niisugused reageeringud tekitavad valu ja loovad veel paremad tingimused valuks. Viha, mida me kogeme, ei tee midagi selle valu parandamiseks (õigupoolest teeb asja ainult halvemaks).


Laupäev, 18. oktoober 2014

Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika


Ilmad on sügiseseks läinud ja aina rohkem aega on tekkinud lugemiseks. Sain lõpule väga huvitava raamatuga, mida terve suve olen lugenud. Patt on nii põnevat raamatut nii kaua lugeda, aga mis teha - ei saa ka jätta ütlemata, et kui oleks e-raamat olnud, siis oleks kiiremini läinud.
Hargla valdab muidugi suurepäraselt huvitava kirjutamise ja viimse hetkeni põnevuse hoidmise kunsti. Tallinna-kroonika-raamatus kulgeb kaks rööpset liini: Melchior Tallinnas ja tema poeg Lübeckis. Vahepeal tekkis mõte jätta Lübecki liin vahele, et Tallinna mõrtsukas kiiremini tuvastada, kuid siis läks Lübecki lugu ka nii huvitavaks, et ...
Loomulikult on kõik see kirjutatud nii, et on ruumi aina järgmistele lugudele.
Ma loodan väga, et Hargla Melchiori lugudest tehakse kunagi korralik filmiseriaal. Mu meelest on siin Poirot'le ja Midsomerile väärikas võistlejakandidaat.

Reede, 3. oktoober 2014

Sõnumiseadjad oleme me kõik

Tunnistan, siia blogisse pole ammu enam midagi ilmunud. Millegipärast pole aega. Pigem on olnud aega mõtlustada.
Raamatuid on pooleli mitmeid, kirjutan siin „Sõnumiseadja käsiraamatust“, mis on kasulik lugemine igaühele. Igaüks saab selle ka lihtsalt kätte, kas pdf-na või e-pub-na tasuta alla laadida, valik on teie. Väga sümpaatne raamatulevitamisviis Daniel Vaarikult, kasu saavad sellest kõik. Kusjuures kasu ei pea olema alati materiaalne, aga võib.

Panen siia üles mõned mõtted, mis tundusid eriti nõus olemist väärivatena.

Slaididest:
Sarnasele lootusele on üles ehitatud terve ülemaailmne esitlusprogrammide tööstus, mida valitsevad programm nimega Powerpoint ja tema kaksikvend Keynote. Need esinejad, kes tahavad teistest radikaalselt eristuda, kasutavad aga Prezi.com tarkvara, mis tänu keerlevatele animatsioonidele mõjub uuenduslikult, kuid mille jälgimine tekitab vanematel kuulajatel tasakaaluhäireid.
/---/
Vastavalt eesmärgile olen aga teinud ka ülimalt põhjalikke ja servast serva infoga täidetud slaide, mis pole mõeldud mitte ettelugemiseks, vaid hilisemaks uurimiseks ning ülesriputamiseks keskkondades nagu Slideshare.net, kus ettekanne muutub eraldiseisvaks platvormiks ning mille puhul ei pruugi kehtida tavapärased soovitused hoida ettekanne lihtne ja puhas. Vahel on teisene publik isegi olulisem kui esmane. Paljud väikese osalejaskonnaga konverentsidel peetud ettekanded võivad muutuda viiruslikeks sõnumiteks, mille lõplik publik ületab tuhandekordselt inimeste hulga, kes istusid saalis.

Vastuvoolu mõtlemisest ja grupimõtlemisest:
Võib-olla haarab vaatajaid vaprus, mida eeldab grupi arvamusele vastuhakkamine. Olla”
“erineval arvamusel ei ole sugugi lihtne. Isegi kui eriarvamus võib lõpuks osutuda õigeks, ei ole see väljaütlemise hetkel enamasti veel selge.
/---/
Teisitimõtlemise hind võib olla naeruväärseks jäämine, ning mõnel puhul võib erineval seisukohal püsimine lõppeda ka grupist väljaheitmisega.
/---/
Ohtlik olukord Tallinn–Tartu maanteel. Möödasõitu üritav juht pääseb kokkupõrkest vaid tänu sellele, et vastutulnud auto pöörab viimasel hetkel teeservale. Mõni juht kirjutab sellise pääsemise enda osavuse arvele, mõni juht võtab olukorda hoiatava ohumärgina ning teeb sellest järeldused tulevikuks. Grupimõtlemise käigus mõeldakse napid pääsemised millegipärast tihedamini võitudeks.
/---/
Võib juhtuda, et keegi ei taha rikkuda organisatsiooni mõnusat meeleolu ning tuua halbu uudiseid, eriti kui kõhkluste väljendajatesse suhtutakse kui virisejatesse.

Uus meedia:
Me elame ajal, kus meedia pakub inimestele üha rohkem seda, mida inimesed on varem näinud või kuulnud. Veebipoed pakuvad raamatuid või filme, mis sarnanevad neile, mida enne on tellitud.
/---/
Google'i otsingumootor annab igale inimesele erineva väikese otsingumaailma, mida Eli Pariser oma hiljuti ilmunud raamatus nimetab filtrimulliks ning mis söödab inimestele ette informatsiooni, mis põhineb informatsioonil, mida nad juba teavad. Eli Pariser soovitab veebis tekkida võivast filtrimullist välja murdmiseks anda internetiteenuste pakkujatele võimalikult vähe infot, mille põhjal nad saaksid ennustada teie käitumist. Ta soovitab kustutada regulaarselt kõik brauseri küpsised ning jagada võimalikult vähe personaalseid andmeid internetis.

Tänapäeval osalevad meedias kõik:
Sarnaselt suulise esinemisega aitab kirjutamine suurendada inimese mõjujõudu. Hea kirjutaja suudab oma ideedega muuta teisi inimesi ja väga hea kirjutaja vahel isegi tervet maailma.
/---/
Näiteks: hea tekst on nagu toit, nimisõnad on kartulid, tegusõnad on soust ja omadussõnad on maitseained.
/---/
Tagasisidega liialdamise üks vorme on nn komiteekirjutamine, mille käigus sünnivad halvimad kujuteldavad tekstid, nagu näiteks paljude asutuste aastaraamatud. Komiteekirjutamise vältimiseks tuleb tekstile määrata autor või toimetaja, kellel on õigus tekstist eemaldada kõik ebavajalik.

Koosolekutest:
Mida hiljem kohtumisest osalejatele kokkuvõtet teha, seda halvem see üldjuhul tuleb. Väidetavalt on Briti välisministeeriumis tava, et memo kirjutatakse alati samal päeval. Võimalusel koosta memo aga kohe.

Kriis?
Seega, kriis on siis, kui inimesed tajuvad ohtu millelegi, mida nad oluliseks peavad.
/---/
Isegi siis, kui kõigile on selge, et kriis on käes, ei mõju see tavaliselt kõigile osapooltele täpselt ühtmoodi, sest inimestel on erinevad huvid, väärtused, ootused. Erinevalt segavad neid otsustamisel ka infomüra, psühholoogilised pinged ja sageli ka füüsiline väsimus. Mõned võivad näha koletisi seal, kus neid pole, ja teised võivad tulle marssida juhtudel, kus saaks lihtsamalt läbi.
/---/
… on ideaalselt lõppenud kriis selline, kus kriis on läbi nii tehnilises kui ka poliitilises mõttes. Tehniline lõpetamine tähendab seda, et kahjulik olukord on kontrolli alla saadud, poliitiline tähendab seda, et on võetud vastutus.
/---/
Kriisi ajal ära kunagi võta endale süüd ega süüdista teisi, enne kui sul pole teada sündmuste selged asjaolud. Praktika näitab, et ilma fakte teadmata teisi süüdistavad isikud või organisatsioonid ei jäta endast head muljet ning peavad sageli ka oma sõnu sööma.

Muudatustest ja mainest:
Lõpuks jõuab aga iga loova mõtlemise tehnika välja ühe ja sama tõdemuseni: loovus sünnib tänu normist kõrvalekaldumisele, tänu eksimusele, tänu veale ja vahel isegi tänu õnnetusele.”
/---/
Avatud ja suletud kontorite mood vaheldub arhitektuuriplaneerimises regulaarselt ja kui uus juht soovib organisatsiooni muuta, siis teeb ta avatud kontori suletumaks või suletud kontori avatumaks…
/---/
Kohtu endast erinevate inimestega, isegi kui see võib olla ebamugav. Laiendades sotsiaalset mugavustsooni, lood suuremad võimalused loovaks mõtlemiseks.
/---/
Moodne Narkissos imetleb endast loodud kujutluspilte suhtlusvõrgustikes. Oma sõpradelt saadud pidevad tagasisideklõpsud tekitavad illusiooni, et see elust välja rebitud hetkede hääbuv kaja on kuidagi oluline. Seepärast tasub Kim Nybergi ütlusele lisada, et ärge uskuge ka oma Facebooki seina.
/---/
Kui organisatsioon saab otsustada ennast muuta ning võib selle nimel lahti lasta suure hulga töötajaid ja palgata peagi uued, teistsuguste omadustega töötajad, siis üksikisik elab tavaliselt oma elu enam-vähem stabiilsete isikuomadustega. Proovides näida kellenagi, kellel on mõned sootuks teistsugused omadused, tekib kohe hulk probleeme. Pea alati meeles, et mainet ei saa kontrollida lõpuni, kuna see asub teiste inimeste peades. Mainet saab ainult mõjutada.
/---/
Juba Sokrates leidis, et kirjutatud sõna mõjub teistmoodi kui “räägitud sõna ning muudab seda, kuidas inimene mäletab ja mõtleb. (vt punkti „Uus meedia“)

Daniel Vaarik ütleb ka nii, et
„massimeedialt oodatakse regulaarsust. Paberleht, uudistesaated televisioonis, raadiouudised, online-meedia – kõigil neil on ootuspärane sõnumiedastuse rütm. Et mitte rütmist välja langeda, peab meedium tagama sõnumite olemasolu isegi siis, kui neid pole.”


Üritan siiski siia regulaarsemalt kirjutada. Ainest tegelikult ju on, nii teatrietenduste, filmide, näitusemuljete näol, ka vaikuselaagri muljed vajavad jagamist.