Aktuaalne kaamera

Laupäev, 28. november 2015

Must alpinist

Läksin filmi vaatama esimesel võimalusel, kuna olen ise väga palju taolisi matkasid omal ajal läbi teinud. Võib öelda, et päris tõepärane oli nähtu, kuigi päris äärmustesse olid mõned asjad ka aetud, äkki vaadatavuse tõstmiseks? Näiteks rongistseen teekonnal Siberisse. Olen jah isegi seda teed Irkutskini rongiga läbinud. Polnud nii õudne. Oli lihtsalt tavaline "vene elu".
Öeldakse, et õudusfilm, minu jaoks ta polnud niipalju õudne, kui vastik. Surnukuuri stseene mõtlen.
Aga jah, kurb lugu. Kõige kurvem oli lõpus kuulata ema juttu, teades et kõik juhtunu on olnud päriselt.
Meil vedas alati matkadel. Isegi niisuguseid ville, nagu filmis, ei tekkinud mitte kunagi ja mitte kellelgi. Alati veeti järele ka kõige nõrgemaid, kunagi ei tekkinud niisuguseid lahkarvamusi, nagu filmi grupis. Mäletan neid matku mitte niipalju rasketena, kui naljakate ja vahvatena.

Kolmapäev, 11. november 2015

Elvis Presley ellu äratatud


Vanad lood uues kastmes. Mulle meeldib väga. Meenutab mulle, vanale inimesele, ELO aegu.

Neljapäev, 5. november 2015

Tartuffe Draamateatris

Eelmises OP-s käsitletud teatritükid jätsid mulje, et hetkel räägitakse ja soositakse pigem avangardset teatrit. Aga kes austab "tõelist head klassikalist teatrit", peaks küll Draamateatrisse oma sammud seadma. Arvan, et Draamateater on kõvasti võitnud sellest, et Lembit Peterson on seal lavastanud ja kaasanud hulga näitlejaid ka väljastpoolt teatrit.
Eriti hea oli Marius Petersoni ja Liina Olmaru duett.
Üle pika aja värskendav tuuleke meie teatrimaastikul. Tõeline teater.
Soovitan.
Adekvaatne arvamus on loetav siin.

Teisipäev, 3. november 2015

Lihtsad reeglid, mille järgi elada

Uudistepaast* oleks küll hea mõte, aga seda ei saa kõik endale lubada. Mina mitte. Sest ma pean tööl käima, et ära elada.
Võib-olla saaks, kui ma saaksin kunstniku- või kirjanikupalka, aga seda jagub vaid väljavalitutele. Loodan siiralt, et need on hästi välja valitud, näiteks näituse Time lapse kuraatorile mina seda ei määraks, piisab sellest, et paljud inimesed on maksnud 3.50 sellise näituse – kus midagi ei näidata – pileti eest.
Kuidas saab tavaline inimene  mõjutada, kellele makstakse riigieelarvest ja mida? Praegu on ainult Hooandja, aga sellele maksad veelgi peale.
Ja siis veel see teema, et kui on vaja saada arsti juurde, hetkel saan näiteid tuua järgmistest: naiste-, silma-, hamba- ja nahaarst -  siis need kõik on ainult tasulised. Aga minu palga pealt makstav sotsiaalmaks, kuhu see läheb?
Muidugi oleks mõnus elada ainult vaimses ruumis, ma tean.


·         * Plekktrummi ainetel