Aktuaalne kaamera

Pühapäev, 28. detsember 2008

Päkapikud tõid pulsikella

Pulsivahemikud mõjuvad erinevalt
Pulsilöögisagedus maksimaalsest pulsist
50-60% - tavategevus

60-70% - kehakaalu alandamiseks ja põhivastupidavuse treenimiseks
pisut väsitav, võimalik selgelt rääkida
peamine energiaallikas rasv
südameprobleemide tekke ning koormusest tingitud vigastuste oht on väike
70-80% - kiirusliku vastupidavuse treenimiseks
väsitav, tugev higistamine, hingelduse teke
energiaallikas 50-80% süsivesikud
südameprobleemide tekke oht on väike, koormusvigastuste oht suureneb
80-100% - maksimaalse vastupidavuse treenimiseks
väga väsitav, tugev higistamine ja hingeldus
energiaallikas 70Ż-90% süsivesikud
suurenenud südame- ning koormusvigastuste risk
Allikas: üks vana Äripäev
Siit tasub ka lugeda.

Neljapäev, 25. detsember 2008

Jõulujutt




Jõulud Klassikaraadios: Toomas Paul.

Pühapäev, 21. detsember 2008

Ajakiri Geo

Geo on juba tükk aega ka eestikeelsena ilmunud, aga kahjuks teda internetist ikka veel ei leia.

Detsembrinumber on pealkirjaga "Miks inimene usub?"

Sünd, elu, kannatus, surm. Ja pärast seda? Küsijal on vaja veenvaid seletusi, et suuta oma mittevajalikkust välja kannatada. Kas teadmist omaenda juhuslikkusest on võimalik taluda üksnes usu kaudu? Näib, et ilma subjektiivse meelelise silmapiirita see ei õnnestu.
/---/
Inimene tahab mõista, mis temaga toimub. Ta tahab aru saada, et osata seletada, seletada, et ette näha. Ette näha, et omada ettenähtu üle kontrolli.
Mitte kunagi varem ei ole niipaljud inimesed nii radikaalselt sel viisil esitanud küsimust elu mõtte kohta. Miks on olemas kurjus? Miks on olemisel ka tume pool: looduskatastroofid, sõda, terror, hirm? Juba olemasolevad kirikud ja nende uskkonnad jäävad rahuldavate vastuste andmisega hätta.


Palju küsimusi, vähe vastuseid.
Lugesin ajakirja läbi ja ei oska ikka öelda, miks inimesed usuvad. Seletus, et põhjus on aju keemilistes protsessides, mind ei eriti ei veena.
Mul endal on vist nende keemiliste protsessidega midagi viltu, sest ma ei suuda väga palju uskuda. Aga kuidas tahaks! Ma arvan, et neil kes usuvad, on palju õnnelikum, rahulikum ja harmoonilisem elu.

Kolmapäev, 17. detsember 2008

Piparkoogimaania

Palun, palun - minge näitusele!

Teisipäev, 16. detsember 2008

Luuletus jõuluvanale ettelugemiseks

Minu selleaastane luuletus saab olema natuke jõuluteemast välja, kuid see teema on üldiselt aktuaalne alati ja kui õpetlik! Nagu keegi tabavalt ütles, selleks et vigadest õppida, peab kõigepealt olema valmis tunnistama, et oled üldse vea teinud.
Nii et. Tark õpib teiste vigadest, loll enda omadest, väga loll ei õpi üldse.
Niisiis luuletus:
Siil mitu aastat otsis naist nii metsa alt kui aasalt,
ei leidnud küllalt ebamaist ja erandliku kaasat!
Kord meeldis talle toonekurg, kes seisis järve ääres-
kuid kurepreilil oh kui kurb, on liiga pikad sääred!
Siis oravaga oli tal kah tilluke romaan-
kuid männi otsa ronida siil kuidagi ei saand!
Kolm korda lembeil suveöil siil jaaniussi kohtas,
ent lõpuks pruudi ära sõi ning kurvameelselt ohkas.
Siil mitu aastat otsis naist, ei leidnud metsast ega aasalt.
Siis viimaks lauda tagant sai, ta väärilise kaasa.
Pruut oli pehmeid okkaid täis, siil pulma kutsus loomad,
ent pruut ei söö, ei joo, ei käi ja isegi ei rooma.
Siil pulmatralli lõpetas ja pettumust ei varjand,
sest naiseks oli võtnud ta tuhkblondi riideharja.
Siil praegu taotleb lahutust, käib tihti rahvakohtus
ja otsib kõrtsist lohutust ning naistevastast rohtu.

Ja et te enam kauem ei piinleks, siis avalikustame ka autori, kelleks on ... ja sealt ta tuleb ... Uno Laht. Luuletus on ka viisistatud, muusika autor on Gennadi Podelski. Kinnitamata andmetel olevat laulukest esitanud kogunisti Georg Ots.
Aga seda ma kujutan elavalt ette küll, kuidas kuuekümnendatel lõbusad seltskonnad, naerust luksudes, pereringis seda laulsid. Ma isegi ülikooliajast ähmaselt mäletan nagu midagi.

Kuhu kadus kõik see raamat?

Lugesin nagu niuhti läbi järjekordse Käbi Laretei raamatu. Väga detailne kirjutis, hea tegelikult, iga inimene peaks selliselt oma tundevirvendused üles märkima. Aga kes loeb kogu seda teksti? Kuulsuste vastu tuntakse huvi jah ...
Immi oli üks igavene raske tüüp küll. Raske endale ja teistele.

Neljapäev, 11. detsember 2008

Te ei taha seda teada, mis tunne mul on

kas tahate teada
miks eestlased erilised on
tahate ma räägin
nad elavad terve elu otsa
üksteise kõrval
suutmata öelda et nad
armastavad
ja kui üks neist sureb
helistavad nad oma lähedasele
ja nutavad toru otsas
oma hääletut nuttu
ja tahavad öelda
et armastavad
aga ei suuda
nad elavad viiskümmend aastat
või enamgi
võõra võimu all
ja kirjutavad ikka
oma napakas keeles luuletusi
sellepärast on nad eestlased
sellepärast ma neid armastangi
isegi kui vahel väga
vihkan

Jürgen Rooste

Laupäev, 6. detsember 2008

Minu lemmikblogi

Kas anda pigema alla, kui üles? Igatahes parem, kui alla lasta, on alla anda.
Meeldivad sõnamängud. Kas sõnadega tohib mängida?

Vabaduse vajadus

Vabadus on inimese kaasasündinud omadus, tema pärisosa. Jumala suur kingitus on, et ta inimese sellesse maailma üksi on jätnud, vabana valima, otsuseid langetama ja tagajärgi kogema.

Reede, 5. detsember 2008

Me elu on me elu ainus mõte

Lugesin Areeni. Kuidas küll mõned inimesed oskavad nii täpselt öelda seda, mida minagi olen mõelnud. Mõelnud, kuid sõnastada pole osanud:

Mis on õigupoolest elus oluline? Oluline meie sootsiumile ja igaühele eraldi?

Äratundmine, muidugi. Milleks muidu oleme siia maailma paisatud? Võib-olla oleme põgus Jumala ekspertkogu – ja just meie mõistmisest, meie valikuist sõltub kõik järgnev? Oluline on tajuda tervikut ja oma kohta selles, siis asetub kõik iseenesest paigale.

Teisipäev, 25. november 2008