Aktuaalne kaamera

Laupäev, 18. detsember 2010

PLANET Z

Mahavoki kontsert Galaktikad Kumus. Vaat see on minu muusika, nii tundsin ma jälle ja juba esimesest hetkest. Sedasorti instrumentaalmuusika lihtsalt istub mulle ja eriti huvitav on jälgida, KUIDAS seda tehakse. Meil olid väga head kohad ka. Ja võimenduse kohta pole sel korral ka midagi kurta. Muidu ma tavaliselt natuke ägan ülikõva muusika käes, aga seekord mind ei häirinud.
Aitäh, head inimesed, kes te kõik sel külmal talveõhtul sinna musta saali kogunesite.
Ja plaadi ostsin muidugi ka, ostke teiegi. Hea eestimaine asi.
Lemmiklood sellelt plaadilt on Planet Z, Meridiaanid ja Tsunami. Ja üldse - kõik lood.

Laupäev, 11. detsember 2010

Kalev Kesküla viimsed korraldused

Minu usk on ikka olnud see, et inimene ei tohiks teisele kurja teha. See peab olema nii inimeste, mitte jumala pärast. Ma ei arva, et usklikud inimesed oleksid mingil moel paremad inimesed, kui uskmatud JA VASTUPIDI. Ma arvan, et mu ootamatu minek on mu suhtes ülekohtune, aga ma ei kavatse selles mingil moel jumalat süüdistada.
Kesküla kirjutab "jumal" väikese tähega.
Kurb ja õudne on lugeda nekroloogi, mis on kirjutatud iseendale. Nii raske on sellega leppida. Inimene, kes tõesti armastas elu ja oskas seda nautida, inimene keda armastati nii palju.

Esmaspäev, 6. detsember 2010

Vassiljev ja Bubõr

... ta tegid sinna.
Et siis selline näidend, kirjutatud Draamateatri maja sajanda sünniaastapäeva puhul. Kivirähk on Kivirähk on Kivirähk. Ilmselt pole see tema kirkaim näidend, kuid halb ta ka pole. Esimene vaatus tundus kuidagi venivat, teine hakkas juba nagu minema. Millised koloriitsed kujud ja koomikuandega näitlejad!
Arvan, et see tükk on just omal kohal ja omas ajas. Vaevalt, et teda ka 50 a pärast mängitakse, kuid mine tea ...

Kriisid

Kui elu voolab nagu vett täis jõgi lagendikul, rahulikult, ilma suurte laineteta, siis kriise ei ole. Kui aga tekivad mingid takistused, pidurdused, siis tekivad pinged, vahel isegi seisak. Kaasaegne globaalne kriis räägib sellest, et ühiskonda on kogunenud palju mitmesuguseid probleeme, mis tuleb ületada keerulise kirurgilise vahelesegamise teel.
Elus on palju erinevaid kriise, need toimuvad regulaarselt: isiksuse kriis, kriis peresuhetes, kriis ettevõtluses, kriis ühiskonna arengus, kriis riikide suhetes, finantskriis, majanduslik kriis, sotsiaalne kriis jne. Selles raamatus püütakse jõuda kõikide kriiside algpõhjusteni ning mõista, et ükski kriis ei teki iseenesest, vaid on kindlasti seotud teiste kriisidega. Kriisi teemat uurides ei lahenda me ainult oma isiklikke ülesandeid – me tegutseme alati mastaapselt, isegi kui me seda ei tunneta. Kriisi teemat tuleb võtta kui isiksuse mastaapsuse ja mõtte globaalsuse õppetundi; tuleb jõuda arusaamisele, et inimene on see, kes vastutab kõige eest, mis Maa peal toimub.

Põhimõtteliselt ma olen Nekrassoviga nõus. Ei pea ilmtingimata kulgema kriisist kriisi, areng võiks toimuda rahulikult, võibolla isegi igavalt. Kahjuks me oleme kõik seotud, sestap ei saa ükski inimene kriisideta läbi. Mulle meeldib, et autor rõhutab iga inimese enda vastutust, ega müstifitseeri liigselt jumalat. Religioosne fanatism, ekstremism ja selle äärmuslik väljendus - terrorism - kõigi nende juured on religioosses eksimuses, mille kohaselt inimene on "jumala laps", "jumala ori".
Tõeline vaimsus väljendub õnnelikus elus, sügavas armastuses (teiste inimeste vastu) ja kõrges teadlikkuses. Iga inimene valib ise oma tee: kas õnnelik elu ilma kriisideta või igapäevased kannatused kuni järgmise kriisini.
Tegelikult ma olen seda alateadlikult alati teadnud, isegi neil enesepiinamise hetkedel.

Neljapäev, 2. detsember 2010

19. sajandi Wikileaks

Ibsen on tõeline klassika. Kuidas ta ometi oskas aastal 1884 sellise näidendi kirjutada,mis ka hetkel on nii aktuaalne? Näiteks kui võtta Wikileaks. Ei, ma olen (pigem) saladuste poolt. Ei saa kõigiga kõigest kõneleda, pole mõtet raisakotkana liha luudelt maha kiskuda. Sest kunagi ei tea, mis ajendil keegi tegelikult võib tegutseda. Igaühes võib peituda annus perverti, väljaelamata paineid, miks ta seda kõike ometi teeb? See ei sa ju ometi olla mingi abstraktse tõe ja õiguse jaluleseadmiseks. Sest iga tõde võib kaasa tuua katastroofi ilmsüütutele kõrvalseisjatele. Selles lavastuses mängis Tõnu Oja oma osa suurepäraselt välja, tõeline pervert.
Väga mõtlemapanev näidend ja hea lavastus ka. Klassika tänapäevases kuues.
Kahjuks oli see nüüd viimane etendus. Esietendus oli 2007. a, tegelikult oleks võinud veel kavas hoida.

Mida annab meile see, kui saame teada, et üks suursaadik, kes pidupäevakõnes kiidab asukohamaad, kritiseerib salajases memos sama riigi peaministrit? Kas see on „tõe jaluleseadmine”? Silmakirjalikkuse päevavalgele tirimine? Või viitab see lihtsalt sellele, et suursaadik tuleb oma tööga kenasti toime ja oskab igas olukorras sobivalt käituda?
Dokumendid, mis on ühe jaoks mõttetu kribukrabu ja teise jaoks närvekõditav kõmu või põhjus itsitamiseks, võivad samal ajal mürgitada kellegi kolmanda ja neljanda suhted.

Ja mitte ainult suhteid mürgitada ...

Hingele pai

Tore, et inimesed avastavad joogamaailma, tahavad oma hinge eest hoolt kanda, ennast arendada ja oma elust mõnu tunda. Kuigi keegi selle raamatu ostab ja see tema maailma paremaks muudab, on väga hea. Ja ma juba teangi inimesi, kes seda on teinud.
Kindlasti on ka autor saanud selle raamatu koostamisest palju head. Näha on, kuidas noor inimene areneb.
Mulle kui "vanale kalale" tundusid paljud (enamus) asjad juba tuttavad ja rajad läbikäidud, kuid mis sellest.
Lihtsalt et olen oma elutsüklis niipalju autorist ees, et ei suuda enam põhitõdede avastamise kutsikavaimustust jagada. Tänulik olen ikka.