See raamat mulle meeldis, lugesin läbi ühe jutiga.
Kättemaksu sobivus Bogdani elufilosoofiaga tekitas küll veidi võõristust, ei tundunud tõetruu, sest inimesele, kes aastaid omaette filosoofiat ja mantraid uurib, peaks elu jooksul ju selguma kättemaksu mõttetus. Aga siin raamatus mitte. Siin saabub finaalis suur ja võimas kättemaks - ei taha ettegi kujutada, kui keegi hakkaks sellest raamatust filmi tegema.
Soovitatav raamat, igatahes.
Aktuaalne kaamera
pühapäev, 29. aprill 2018
pühapäev, 22. aprill 2018
Adsoni-Underi suvila ase Vääna-Jõesuus
Varsti-varsti tulevad siia uued elumajad ja kaob see koht lõplikult igavikku, sestap panen siia pildi, kuidas täna, 22. aprillil 2018 tutvustas Adsoni ja Underi suvila kohta Vääna-Jõesuus Luige tn parkla kõrval Tarmo Teder.
Adson võis omale suvilakrundi ostmiseks valida juba 1937. aastal ja suvila ehitati juba järgmisel aastal arhitekt Ernst Kesa projekti järgi kõigest kuue nädalaga üles. Kuid 1939. aastal tulid Eestisse NSVL sõjaväebaasid ja suvitamine muutus vähem privaatseks, hiljem sõja ajal aga põletati maja maha ja tassiti jäänused laiali. Selle koha peal olevat veel 60-ndatel olnud nõukoguse sõjaväeosa raskekuulipilduja, kust ümbruskonda kuulidega kostitati, nii õppuste mõttes ... ega seal vist palju jalutajaid polnud, sõjaväeosa ja piiritsoon. Praegu meenutab see piirkond veidi Kaibaldi nõmme, ainult mände on rohkem. Ilus, aga neetud koht.
Arhiivipilt Kirjandusmuuseumilt.
Adson võis omale suvilakrundi ostmiseks valida juba 1937. aastal ja suvila ehitati juba järgmisel aastal arhitekt Ernst Kesa projekti järgi kõigest kuue nädalaga üles. Kuid 1939. aastal tulid Eestisse NSVL sõjaväebaasid ja suvitamine muutus vähem privaatseks, hiljem sõja ajal aga põletati maja maha ja tassiti jäänused laiali. Selle koha peal olevat veel 60-ndatel olnud nõukoguse sõjaväeosa raskekuulipilduja, kust ümbruskonda kuulidega kostitati, nii õppuste mõttes ... ega seal vist palju jalutajaid polnud, sõjaväeosa ja piiritsoon. Praegu meenutab see piirkond veidi Kaibaldi nõmme, ainult mände on rohkem. Ilus, aga neetud koht.
Arhiivipilt Kirjandusmuuseumilt.
reede, 20. aprill 2018
Naisekäe puudutus ehk seltsimees laps ja isa
Käisin kinos "Seltsimees last" vaatamas ja lugesin ühtlasi läbi viimase osa Leelo Tungla triloogiast.
Raamat on muidugi südamlik ja kirjutatud väga mõnusalt:
Mitu õhtut järjest mängisime tataga eskimomängu: tata tõi pesukausiga kuuma vett, kallas sellesse sortsu tärpentini ja siis panime mõlemad oma pead kausi kohale. Tata tõmbas üle meie peade minu valge vannilina – mängult sai sellest eskimode jääonn ehk iglu, kus eskimod asusid võistlema, kumb peab soojas männivaigulõhnalises aurus kauem vastu. Suurel eskimol oli teadagi ka suurem vastupanuvõime, aga minagi suutsin iga järgmise korraga kauem pead saunarätiku all hoida. Ja mis kõige toredam – pärast eskimomängu oli justkui kergem köhida.
Raamatute ja filmi meeleolu on siiski erinevad. Raamat on rohkem optimistlikum, lapse-vaade on ehedam, filmis aga on rohkem rõhutud emotsioonidele. Mis pole ka halb.
Vaatasin, et eelmisi osasid olin lugenud 2009
Raamat on muidugi südamlik ja kirjutatud väga mõnusalt:
Mitu õhtut järjest mängisime tataga eskimomängu: tata tõi pesukausiga kuuma vett, kallas sellesse sortsu tärpentini ja siis panime mõlemad oma pead kausi kohale. Tata tõmbas üle meie peade minu valge vannilina – mängult sai sellest eskimode jääonn ehk iglu, kus eskimod asusid võistlema, kumb peab soojas männivaigulõhnalises aurus kauem vastu. Suurel eskimol oli teadagi ka suurem vastupanuvõime, aga minagi suutsin iga järgmise korraga kauem pead saunarätiku all hoida. Ja mis kõige toredam – pärast eskimomängu oli justkui kergem köhida.
Raamatute ja filmi meeleolu on siiski erinevad. Raamat on rohkem optimistlikum, lapse-vaade on ehedam, filmis aga on rohkem rõhutud emotsioonidele. Mis pole ka halb.
Vaatasin, et eelmisi osasid olin lugenud 2009
Tellimine:
Postitused (Atom)