Aktuaalne kaamera
reede, 22. november 2013
Üks Doris Kareva luuletus (Et olla daam, ma kannan kõrgeid kingi)
Kord nädalas üks daam teeb maniküüri.
Kord aastas on ta enda vastu aus.
Sa elad minus, kuid ei maksa üüri.
Siinkohal tuleb teha mõtlik paus.
Daam kasutab vaid valgeid taskurätte.
Täis saladusi on ta buduaar.
Siin avaned, kuid end ei anna kätte.
Me vahel pole muud kui vikerkaar.
Üks daam ei kerja. Tal on kõike küllalt,
ka siis, kui tahaks valust oiata.
Et olla daam, ma vaikima pean üllalt.
Kui plahvatan, siis ette hoiatan.
kolmapäev, 20. november 2013
Revolutsiooniline situatsioon
Esiteks, ma ei saa aru, miks nad ütlevad, et Sirp oli igav
ja Tarand ei saanud juhtimisega hakkama. Mul paljud tuttavad on viimasel skandaali
puhkemise järgsel nädalal Sirbi avastanud ja moodne on ringi liikuda, Sirp
käes. Kuid mina olen Sirbi tellija ja lugeja olnud ikka juba väga kaua. Minu
jaoks polnud Sirp igav. Vabalt võiks samamoodi jätkata. Ma loen ja maksan
ainult sellise Sirbi eest.
Teiseks, Kenderi hävituspataljoni-jõuk ei meeldi mulle
absoluutselt. See on mingi maffia ja käitub sellele vastavalt. Mis on neil
ühist kultuuriga? Isegi Vares-Barbarusel oli rohkem. Meenutab neid 40ndate
aastate riigipöörajaid, kes ise ka aru ei saanud, mida nad teevad. Süüdimatud
egoistid. Kui tahavad lehte teha, tehku ise endale leht algusest peale. Kuritegu on lubada neid Sirpi
pilastama.
Kolmandaks, nüüd on selge, et see pomm, mida praegune
kultuuriminister tahtis kultuuriministeeriumisse visata, ongi tema ise ja on
juba visatud.
Mis siin riigis toimub üleüldse ja kellele see on kasulik?
teisipäev, 19. november 2013
Ära häbene seda, mis pole häbi*
Mina olengi see inimene, kes polnud ühtegi Ilmar Raagi
filmi veel näinud, enne kui sattusin „Kertut“ vaatama. Sedagi mitte omal vabal
tahtel, sest niipalju teadsin, et „kerge“ film see ei ole.
Mingi lumm ja paine
on selles filmis sees. Kuigi see lugu, mida seal räägitakse, on võib-olla tavaline.
Nii räägitakse, et olla tavaline väikestes külaühiskondades. Mina ei tea.
Tohutult hea näitlejatööd, üldse kogu see film. Kõik see on nii
liigutav. Ja muidugi Mari Pokineni muusika selles filmis. Ostsin nüüd sellejärgmise plaadi „Maa saab taevani“ ka endale. Häid asju peab ju toetama.
Pika maantee lõppu jääb väike maine ilm, mille kohal tippu
ei näe mu silm
Kuid mu väike elu siin on ainuke, siin on kõik mu valu ja mu
viimne vaimuke
Nii ma siis olen kuis saan, taevas ka minu üle on ta
Nii ma siis usun, kord saan et taeva tippu näha ma
Kui ma suureks saan siis enam ma tugev olema ei pea
Ei pea olema ma kena vaid lihtsalt iseenda vastu hea .…
_____________________________________________
Tellimine:
Postitused (Atom)