Saar

See on lihtsalt nii hea muusika. Armastusega tehtud, lihtne - ja samas nii keeruline. Lood on sellised, et esimese hooga ei saagi aru, millega on tegu, kuid korduval kuulamisel hakkad kõiki nüansse avastama.
Hetkel on mu lemmiklaul Metsakuningas. Samuti üks neist lauludest, mis esimesel kuulamisel oma tõelist palet ei näidanud.

Sattusime ka kontserdile.

Marju Kuudi "Raagus sõnad"

Kuulan seda 2005. a välja antud CD-d Kuudi vanematest lauludest. Mäletan, mis assotsiatsioone need lood minus lapsepõlves tekitasid. Praegu neid kuulata on üksjagu nostalgiline, teisalt märkan seda, mida toona tähtsaks ei pidanud.
Absoluutselt geniaalne muusika.

Hingus, uuesti avaldatud

Tohutult tänulik olen selle CD ja autogrammi eest. Maagiline muusika, alati mulle väga ligitõmbav olnud ja seda uuesti heas kvaliteedis nautida on lihtsalt õnnistus. Minu vaieldamatu lemmik on Valguseõis. Selles on võimsat energiat. Mu meelest Grünbergi tippteos läbi aegade, sellist sünnib vaid korra elus.

Sven Grünbergi "Hingus" ilmus esmakordselt 1981. aastal vinüüli kujul Melodiya plaadifirma alt. Uue versiooni väljaandjaks on Saksa plaadifirma Tapete Records, lisaks vinüülile ilmub nüüd ka CD-versioon.

Neljaosalise tsükli "Hingus" (1979-1980) kandvaks instrumendiks on orel. Loojal on oma programm, selle sõnastamine võiks aga kuulajate fantaasiat kammitseda. Tuleb lasta helilainetel end kanda koskede kohinal sillerdava oja vulinani, ookeani sügavustest lumiste mäetippudeni, džunglite hämarast niiskusest tähistaeva heliseva vaikuseni, inimsüdame tuksetest lõpmatuse suure rahuni. Viimane osa toobki sisemise vabanemise, ühtesulamise loodusega, olevuse tunnetamise.

Lugu “Teekond” (1980) peegeldab teisenevat jätkumist. See on liikumine lõpmatuse teise otsa võimalusega alata üha uuesti. Muusikalises mõttes on tegu vabade variatsioonidega.

Sümfoonilinepoeem “Valgusõis” (1978) koosneb kuuest üksteisega vahetult haakuvast osast.Alguses kuuleb ruumis ebamääraselt hõljuvat, alles kujunevat meloodiat.Lisandub teine analoogne, seejärel kolmas... Põimub polüfoonia. See on algustealgus. Teine osa suunab kuulaja tokaataliku pizzicato-rütmigamuutumise ja liikumise teadvustamisele, millest järgnevas osas koorub jubaviiekihiline, erinevate karakteriliinidega polüfooniline tasakaal. Liine võibjälgida nii koos kui eraldi, just nii nagu kuulaja on valmis häälestuma. Osalõpp lõhub vastandite ühtsuse. IV osas toimub murrang. Seisame silmitsivastvalminud, noore loodusega. Tungivad sisse V osa võimukad pulsilöögid.Eluõis avaneb täielikult, rütm rõhutab vitaalsust. Lühike VI osa – kooda – ontagasivaade läbitud tsüklile.

Kuula plaati "Hingus" täies pikkuses.

Acoussion Live 2016

Toetasin Hooandjas seda projekti, sest oli tunne, et heade alguste juures peab olema. Suuremad folgiüritused on end minu jaoks miskitpidi ammendanud. Liiga palju on seal kõike. Eelkõige rahvast.
Acoussion tundus just selline paras, et saada selle suve elamuseks.
Jõudsime Whokris lõpetamise ajaks.

Järgmine oli EIXD, noor räppar. 15-aastane vist. Muljetavaldav. Kui juba nii noorelt nii palju öelda, siis kuhu veel edasi?
Aga mulle meeldis. Poleks eluski arvand, et midagi sellist Eestis on.
Siis Robin Juhkental. Pole teda live's näinud.
Hea hääl on, aga selleks kontserdiks ta polnud küll eriti vaeva näinud. Kui oled nii andeks, siis saab selle peal teatud maani liugu lasta. Selline mulje jäi mul.
Siis Silver Sepp, minu suur lemmik. Ei petnud ka seekord lootusi, tiigi live oli täiesti ootamatu. Kuuldavasti olevat ta osa oma naelapillist ka õhtu lõpuks ära põletanud, ilmselt selle üraskitest näritud osa. Metsik mees!
Alise Joste Lätist oli minu jaoks meeldiv üllatus. Ei teadnud temast enne midagi. Aga hea hääl ja siiras esitus. Ei mingeid trikke, lihtsalt laulis hästi.
Pean piinlikkusega tunnistama. et isegi Ziggy Wild'st ei teadnud ma enne midagi.
Aga mulle meeldis see, mis ma kuulsin ja nägin. Pange aga samamoodi edasi!
Mari Jürjensi ja Kristjn Üksküla kontserdist lootsin saavat festivali parima elamuse ja nii see tõesti läkski. Ma polnud Ükskülat enne laulmas kuulnudki. No Kiivates armastajates kunagi jah, aga seda ma absoluutselt ei mäletanud.
Mauno Meesit koos sõpradega oli põnev. Veidi meenutas see muusika Mighty Siebenit, aga oli kuidagi jõhkram. Mingil hetkel tundus kolm meest ühe kitarri kallal tegutsemas isegi nagu perversne.
Janno Reimi esinemist vaatasime ka. Siis oli aeg hakata lahkuma.
Täitsa huvitav, kuhu see festival edasi areneb.

Mari Jürjensi 27

Olen veendunud, et Mari näol on tegu imeinimesega, olendiga, kellele on antud miskid kõrgemad võimed. Ta on nii siiralt hea ja ilus. Olen tema lugudest alati lummatud olnud, sestap ostsin endale muidugi ka selle uue CD.
Kuigi ma olen soundcloudist lakkamatult kuulanud kõiki sealolevaid palasid juba ammu. Natuke kahtlesin, kas sealt plaadilt mingit üllatust veel tuleb, et äkki on kõik lood juba tuttavad, aga üllatus tuli.
Minu lemmiklugu on niisiis haldjalik sõnadeta laul "Kummardus".
Ja veel: Enne und, Keha, Tuhat elu, Nüüd ja igavesti, Viin sind, Kiigume (need kaks on soundcloudis ka).

Elvis Presley ellu äratatud

Vanad lood uues kastmes. Mulle meeldib väga. Meenutab mulle, vanale inimesele, ELO aegu.

Both Sides, now

Vaatasin eile filmi Joni Mitchellist. Imeline naine!

Ole hea CD

Päkapikud tõid Estonian Voices CD.
Tõsiselt hea plaat.

Mis see on?

Uue aasta lubadused: suudan öelda ei

Ära häbene seda, mis pole häbi*

Mina olengi see inimene, kes polnud ühtegi Ilmar Raagi filmi veel näinud, enne kui sattusin „Kertut“ vaatama. Sedagi mitte omal vabal tahtel, sest niipalju teadsin, et „kerge“ film see ei ole. 

Mingi lumm ja paine on selles filmis sees. Kuigi see lugu, mida seal räägitakse, on võib-olla tavaline. Nii räägitakse, et olla tavaline väikestes külaühiskondades. Mina ei tea.

Tohutult hea näitlejatööd, üldse kogu see film. Kõik see on nii liigutav. Ja muidugi Mari Pokineni muusika selles filmis. Ostsin nüüd sellejärgmise plaadi „Maa saab taevani“ ka endale. Häid asju peab ju toetama.

Pika maantee lõppu jääb väike maine ilm, mille kohal tippu ei näe mu silm

Kuid mu väike elu siin on ainuke, siin on kõik mu valu ja mu viimne vaimuke

Nii ma siis olen kuis saan, taevas ka minu üle on ta

Nii ma siis usun, kord saan et taeva tippu näha ma

Kui ma suureks saan siis enam ma tugev olema ei pea

Ei pea olema ma kena vaid lihtsalt iseenda vastu hea .…

_____________________________________________

* Sven Grünberg

Mari Pokineni 22

Mina ei tea, mis mul hakkas, aga ostsin täna endale Mari Pokineni CD 22. Just nüüd, kui on uus plaat ilmunud.
Aga lihtsalt oli selline tunne, et ma tahan, et see plaat mul on.

Metsik mees

Padise kontsert 55+55 eile, 25. juulil 2013

Kui Vaikmaa teeb Padisel kontserti ja mul vähegi võimalik, lähen alati kohale. Midagi on ses muusikas, mis mind kutsub ja võlub, eriti instrumentaalpool, mis on lihtsalt huvitav.
Eile klappiski kõik, sain minna ja nautida. Kontserdi esimene osa oli meeldiv, kuid päris minu muusika see pole. Mahavoki galaktikate ja kosmosemuusika aga on. Põnev oli ka nooremat generatsiooni kuulata-vaadata. Kare Kauks on muidugi legend, anne, selliseid sünnib harva. Ei saa nõuda, et keegi laulaks täpselt nii, nagu tema neid laule tegi, ongi huvitav, kui teisiti tõlgendatakase.

Lihtsamaks enam ei lähe

Saul ERSO Reuss

Tundus, et sain osa millestki täiesti haruldasest.

Reedel 23. septembril kell 19 vahendab Klassikaraadio otseülekandes ERSO kontserdi. Kõlab Händeli oratoorium “Saul”.

Esinevad Katherine Manley (sopran), Joanne Lunn (sopran), Stephen Wallace (kontratenor), Andrew Tortise (tenor), David Wilson-Johnson (bass), Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigeerib Daniel Reuss.
Kavas on Georg Friedrich Händeli oratoorium “Saul”.

Barokiajastu geeniuse, muusikaloo olulisima oratooriumilooja Georg Friedrich Händeli “Saul” on oma süžeearengu, tegevusliinide, selgete tegevuspaikade ning kindla tausta ja saatusega tegelaskujude poolest väga ooperlik.
Teose aluseks on tekstid Vana Testamendi Saamueli raamatust, peategelasteks Iisraeli rahva kuningad Saul ja Taavet ning peamisteks teemadeks võimuvõitlus ja kadedus.

Solistid on maailmas tunnustatud Händeli-interpreedid helilooja kodumaalt Ühendkuningriigist, dirigendipuldis on sügisel neljandat hooaega EFK kunstilise juhi ja peadirigendina alustav Daniel Reuss. Ta on juhatanud paljusid nimekaid Euroopa muusikakollektiive ning pälvinud rohkelt tähelepanu oma Händeli interpretatsioonidega.

Ja üks asi veel, mis mind selle dirigendi juures väga võlus - nägin teda esimest korda - dirigeerimise viis. See oli niivõrd erinev sellest, kuidas tavaliselt dirigeeritakse. Väga huvitav dirigent.

PLANET Z

Mahavoki kontsert Galaktikad Kumus. Vaat see on minu muusika, nii tundsin ma jälle ja juba esimesest hetkest. Sedasorti instrumentaalmuusika lihtsalt istub mulle ja eriti huvitav on jälgida, KUIDAS seda tehakse. Meil olid väga head kohad ka. Ja võimenduse kohta pole sel korral ka midagi kurta. Muidu ma tavaliselt natuke ägan ülikõva muusika käes, aga seekord mind ei häirinud.
Aitäh, head inimesed, kes te kõik sel külmal talveõhtul sinna musta saali kogunesite.
Ja plaadi ostsin muidugi ka, ostke teiegi. Hea eestimaine asi.
Lemmiklood sellelt plaadilt on Planet Z, Meridiaanid ja Tsunami. Ja üldse - kõik lood.

Rebecca Kontus ja Tomtomm trio

Kas teie teadsite NO99 Jazziklubist? Mina üldse ei teadnud, enne kui head inimesed sinna kutsusid. Igati meeldiv ja hubane, mitte nii mainstream-koht.
Tõsiselt virtuoossed muusikud ja särav solist. Huvitav oli neid jälgida nii lähedalt, sest "endine Supiteatri saal" on ju nii pisike. Seekord said seal kokku lisaks tavapärastele tudengitest kaasaelajatele ka erakonnaüritusel osalejate vastupidavam osa, moodustades toidu nimega "poliitilised broilerid jatsumaigulises dipikastmes rohke veiniga". Päris huvitav oli kogu seda etendust jälgida.
Jazziklubi tuleb kindlasti edaspidigi külastada.
Õnneks pole see ka ülemõistuse kallis, 70 kr, tudengitele 50 kr, ja siit saab veel allahindlust.

Mahavok Padisel

Tundub, et siinpool on tegemist tõsise Mahavoki fänniga, sestap, kui eile hommikul raadiost öeldi, et Padisel tuleb kaks kontserti, tekkis välk-pauk-äkkotsus osa saada reedesest kontserdist. Vaatasin Piletilevist, et pileteid on mõlemale kontserdile ja otsustasime rahulikult minna õhtusel Selverikäigul ka Piletilevist läbi ning realiseerida ühtlasi kinkekaardi. Plaan ei õnnestunud, sest õhtuks olid reedesed piletid välja müüdud ja niisiis otsustasime samal päeval praktiliselt poest Padisele kihutada, et osta enne kontserti piletid kohapealt. Jajah, mingi 30-40 piletit tuligi müüki. Nagu eelnevast pikast sissejuhatusest selgub, oli kontsert lõhkemiseni täis müüdud.
Lisaks Mahavokile esines ka Hu, huvitav oli teda vaadata, sest varem pole ma neid lavalt esinemas näinud. Paar laulu tehti ka koos. Jälle väga huvitav - koos laulmas väga hea laulja ja jumala poolt antud imelise andega laulja. Kare Kauksi hääl ja olemus on midagi ületamatult imelist. Kahjuks aga, vähemalt mulle tundus, polnud võimendus päris täpselt paigas, mis tuli eriti välja just laulmisel - mõned pillid olid üle võimendatud, vahepeal kadus hääl - instrumentaalpalad olid täiesti korralikud ja nauditavad.
Enamuses kõik vanad teada-tuntud lood, oma tuntud headuses.
Täna on korduskontsert.

Meridiaanid

Pärast kontserti hakkas mind kummitama see lugu ja kindlasti on selles osa ka raadiol mõtlevale inimesele, kes on loo alguskatkendi valinud oma vahekõlliks. Igatahes on see pala - eriti esimene kolmandik - hästi energeetiline ja annab head pauerit. Kuulake!