Sel ajal, kui kogu Eesti vaatas jalgpallimängu Eesti-Põhja-Iirimaa – ma rõhutan, et Põhja – vaatasin mina ära filmi “Surnuaiavahi tütar”.
Küllalt hästi võtab filmi olemuse kokku arvustus:
Raske on öelda, kes on filmi sihtgrupp. Kindlasti mitte lapsed, sest neile on see liiga keeruline, aeglane ja valdavalt mitte tegevuspõhine. Täiskasvanutele on see mõtlemapanev lugu tegelikkusest ja meie lastest, kes peavad kasvama inimesteks vaatamata sellele, et vanematel ei jagu oma eksistentsialistlike probleemide kõrvalt enam piisavalt energiat nende kasvatamiseks. Samas on see täiskasvanud vaataja jaoks liiga lihtsustatud mõttetasand.
Lihtsustatud küll ja arusaadav, et tegelikus elus on need asjad veel palju hullemad ja koledamad. Selles filmis oli ka palju helgust ja headust, need vanemad armastasid tegelikult oma lapsi. Ja see väike tegelane, see inglike!
Majakavahi tütar, surnuaiavahi tütar, murueide tütar, kelle tütar järgmiseks?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar