Täitsa põnev lugemine. Eriti meeldis mulle raamatu alguse pool, lõpupoole oli kuidagi liig tõtlik sündmuste kirjeldamine. Sügava mulje jätsid peatükid, mis kirjeldasid praeguse Kopli pargi, endise surnuaia ajalugu. Lapsena sai tihti seal pargis mängimas ja kelgutamas käidud, ma teadsin küll, et seal kunagi surnuaed oli, aga seda rüüstamise lugu oli õudne lugeda. Jah, see park oli kogu aeg kaetud mingi õõvastava auraga. Pärastpoole hiilis seal juba niipalju liputajaid ja joodikuid, et vanemas lapseeas ei julgenud sealt enam läbi minnagi. Raamat lõpeb keskkooli lõpetamise ja sellele järgneva Moskva-reisiga.
Valk on jätnud ruumi ka järgmistele raamatutele oma kirevast elust. Ootame huviga.
Rein Veidemanni arvustus Postimehes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar