Teesklejad

Ei hakka teesklemagi, et see film mulle üldse ei meeldinud.
Käsikiri oli lootustandev, sellest oleks võinud välja arendada tõelise trilleri või draama, aga välja tuli mingi veniv asjandus. Vihma sajab, inimene mõtleb, keegi kõnnib liivas minutite kaupa ... tüübiline Eesti film.
Ses suhtes oli muidugi huvitav, et filmitud oli mulle väga tuttavates, isegi kodukohtades aga ... lõppkokkuvõttes ma pahandasin raisatud aja pärast. Minna selleks kinno?
Mnjaa, ei ole enam need ajad, kus iga uut Eesti filmi sai kinos vaatamas käidud. Ega ma polegi seda luksust endale lubanud, viimastel aastatel on ju filme tulnud nagu Vändrast saelaudu, kuid selle filmi tutvustus oli suutnud jätta mulje, et siin on midagi enamat ja seda suurem on pettumus.
Kordaksin Grünbergi mõtet: Kahjuks ei mõisteta sageli, et kunstnikul on vastutus selle ees, mida ta oma loominguga teeb. Oma töödega võtab iga kunstnik vaataja-kuulaja eluaega ja pakutu peab seda kulutust väärima.