Aktuaalne kaamera

pühapäev, 5. märts 2017

Tulekandja. Muhumaa põnevik

Selle raamatu ostsin ainult põhjusel, et osalesin krimikirjanduse vestlusõhtul ja see üritus oli tore.
Ma ei ole eriti suur krimikirjanduse tarbija. Hästi tehtud krimifilmid mõnusa koduse laupäevaõhtu veetmiseks - jah, kuid raamatute peale pole viitsinud oma aega kulutada. Tegelikult see raamat ongi just neile, kellele meeldib lugeda non-stop, see tähendab ühe hooga algusest lõpuni, et saaks ruttu teada, kas sinu kahtlused osutuvad õigeks.
Raamat on tõesti huvitav, soovitan seda, selle žanri austajatele kindlasti vast meeldib. Tegevustik toimub tuttavates paikades. Üks, mis jääb häirima taoliste raamatute puhul on, et kuigi sa tead, et kõik on välja mõeldud, kõigutavad need sinu usku tavalise inimese headusesse. Iga väikeses kohas külavahel vastutulev papi või mammi võib osutuda mõrvariks, mingite paganlike riituste läbiviijaks jne. Negatiivset fooni tõstev kirjandus, ühesõnaga. Midagi samataolist, nagu Õhtuleht või hamburger. Ja mis sellest, et inimesed seda tahavad! Massid on loonud meediat viimased kümme aastat ja kuhu see on viinud?

Kommentaare ei ole: