Mõjus nagu värske kevadine tuuletõmme. Tõesti tore elamus.
Noored olid vahvad, Anu Lampi näitlemas näha oli hea, pole ammu teda
päriselt laval näinud. Ja mängukoht on muidugi suurepäraselt toetav ja teemasse
viiv.
Miskipärast meenus seal eile istudes see Alveri luuletus:
Mu akna taga
puhtevina, ei väsi tantsiv noorus veel
Ah, aastad toovad
jalge tina, silm tuhmub, silm tuhmub, varsti tömp on meel
Eimiskiks aeg meid
kõiki muudab, seepärast tantsigu, kes suudab,
kõik võtku hetkelt
vastu sõõmud, kõik peekrid tühjaks ahnel sõõmul!
Aga ega kogu aeg ka istuma ei pidanud, vahepeal sai veidi
jalutada ja hoovis käia.
Soovitan seda etendust, eriti neile, kes viimasel ajal väga
palju No’s on käinud.
Lisalugemist: Indrek Hirv. Tartust Pariisi ja tagasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar