Küllaltki hea etendus minu
hinnangul. Meeldis koht ja lavakujundus, loodud õhustik. Ja peaosatäitjad
muidugi – eriti Annus, tema oli minu jaoks tõesti üllatus. Nii siiralt mängis. Meil
olid muidugi päris head kohad ka näitlejate miimika jälgimiseks.
See materjal ärgitas ka juurde
uurima, kuidas asjad ajaloos tegelikult olid. Henry II oli abielus AkvitaaniaEleanoriga, kellest näidendis oli tehtud üks ülespuhutud hädavares. Aga
tegelikult oli see äge mutt, sest ta oli Henryst 11 aastat vanem ja enne juba
abielus olnud prantsuse kuningaga, kellele ta sünnitas kaks tütart. Aga ta
leidis, et prantsuse kuningas ei paku talle huvi, lahutas ja abiellus inglise
kuningaga, kellega tal tuli veel 8 poega! Henry II pistis oma naise lõpuks
vanglasse, päris pikaks ajaks. Ja see naine elas 82. aastaseks! Tehke järgi või
makske kinni, nagu öeldakse.
Netimaterjal:
Anouilh´näidend räägib Thomas
Becketi ja kuningas Henry II omavahelisest vastasseisust, mis tekkis, kui
kuningas nimetas oma kantsleri ja lahutamatu sõbra Canterbury peapiiskopiks.
Tekst tekitab mitmeid küsimusi, mida laval lahendada tuleb. Kust jookseb piir
isiklike ja ideoloogiliste vastuolude vahel? Kas ja kuidas seisus kohustab,
kuidas amet inimest muudab? Kas tähtsam on sõprus või ametiga kaasnevad
põhimõtted ja kohustused? Ka küsimus Jumala aust võib kuninga ja kiriku
vaatepunktist olla väga erinev.Kuningas Henry ja peapiiskop Becketi loos kajab
moraalse valikuna normanni vallutajate ja allutatud saksi talupoegade vastuolu
– kas vallutajate hulgas kõrgele positsioonile tõusmine on
kollaboratsionism või oma rahva heaks tegutsemise võimalus? Kuidas ühtaegu
mäletada ja ületada oma päritolu?
Esietendus 14. juunil 2016
Tallinna Katariina kirikus.
Vaimuka sõnakasutusega,
samas pigem pessimistliku maailmavaatega Prantsuse näitekirjaniku Jean Anouilh’
(1910–1987) töödega on Eesti publik tuttav. Mängitud on tema tippteost
„Antigonet“, samuti „Lõokest“ ja „Metsikut“. „Becket ehk Jumala au“ on laval
kolmandat korda, varasemalt on seda lavastanud Mikk Mikiver ja Kalju
Komissarov. Seekordne lavastaja Priit Pedajas on lavastuse
vorminud eelkõige lähtuvalt kahest säravast peategelasest. Inglismaa kuningas
Henry II (Robert Annus) ja tema sõber kantsler ja hilisem vihavaenlane
Canterbury peapiiskop Thomas Becket (Indrek Sammul) veavad kogu pikka
etendust jõuliselt ja nüansirikkalt.
Lavastaja Priit Pedajas
Näidendi tegevus tugineb ajaloolistele sündmustele ja isikutele ning toimub 12. sajandil Inglismaal ja Prantsusmaal. Thomas Becket, kuninga usaldusmees, kes Canterbury peapiiskopiks saades pöördus kuninga vastu, mõrvatakse ning temast saab järgnevatel sajanditel populaarne pühak.
Näidendi tegevus tugineb ajaloolistele sündmustele ja isikutele ning toimub 12. sajandil Inglismaal ja Prantsusmaal. Thomas Becket, kuninga usaldusmees, kes Canterbury peapiiskopiks saades pöördus kuninga vastu, mõrvatakse ning temast saab järgnevatel sajanditel populaarne pühak.
Indrek Sammuli Thomas Becket on
usutav igal ajahetkel. Roll on ülimalt keeruline oma vastuolulisuses ning seega
vägev väljakutse tippnäitleja Sammulile. Becket on vastuoluline kuju. Alguses
on ta kuninga prassingukaaslane, uhkete rõivastega, jätab terase ja kavala
mulje. Kuningas usaldab Becketit jäägitult, nad käivad igapäevaselt jahil ja
jagavad naisigi. Kuningas tahab usaldusväärset Becketit hoida enda ligi, andes
talle kantsleri koha. Vastuolud kirikuga ja vana peapiiskopi (keda meeldejäävalt
tasaselt mängib Tiit Sukk) surm panevad kuninga pähe hullu mõtte
nimetada Thomas Becket uueks Canterbury peapiiskopiks. Siin saab oluliseks
Becketi mõte, et kõik, mida ta ette võtab, teeb ta maksimaalselt hästi. Endine
liiderdaja võtab oma uut ametit eriti tõsiselt. Uhkete piiskopirõivaste asemel
liigub Becket ringi askeetlikus mungarüüs ja kaitseb viimse veretilgani kiriku,
mitte kuninga huve. Kui Indrek Sammuli täpne ja nüansirohke mäng oli heas
mõttes ootuspärane, siis üllatava väljakutse pakkus teater Robert Annusele.
Anda vastuolulise noore monarhi kandev roll Annusele tasus end kuhjaga ära –
näitleja teeb oma senise loomingu parima rolli. Henry II on noor ja keevaline,
korraga lapsemeelne ja jõhker, ülbe ja siiras. Tõesti, üks pott vastuolusid, mille
Annus veenvalt ja isegi mängleva kergusega välja mängib. Pigem sooja
näitlejasarmiga Annus suutis säravalt esitada ka viha ja põlgust, mida ta
näiteks oma perekonna vastu tundis. Samuti on see kuningas jonnakas: ta teab,
et tal on võim, mida ta järelejätmatult kasutab. Kui tema südamesõber Becket
pöördub tema vastu, on kuninga hingepiinad usutavad ja kordaminevad. Annuse
partnerlus Sammuliga on särav, kahe vaenlaseks muutunud sõbra stseenides
särtsub pinge.
Osades Indrek Sammul, Robert Annus, Taavi Teplenkov, Tiit
Sukk, Jüri Tiidus, Markus Luik, Laine Mägi, Marta Laan, Britta Soll, Liisa
Saaremäel, Christopher Rajaveer, Karmo Nigula.
Etendus on ühe vaheajaga ning kestab 3 tundi ja 25
minutit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar