Metsik

Loomulikult meeldis mulle see raamat.
Mõtlesin peategelase visadusele rattaga soojal maal mägistel teedel pressides ja see andis mullegi jõudu.
Seda raamatut soovitan, haarav lugemine. Aga tegelikult natuke ikka nagu naistekas ka.

Minu Horvaatia

See raamat sai ostetud reisiks valmistumisel. Pabervariant on juba otsas aga e-raamat meeldibki mulle rohkem selliseks ühekordseks lugemiseks.
Tore raamat, vahva lugu ja väga asjakohane lugemine ka sellele, kes tahab enne reisi riigi kohta rohkem teada: alates ajaloost ja lõpetades suveniiri soovitustega.
Ootan huviga päriskohtumist selle maaga.

Täna on kaduneljapäev

Vanast vabanemise rituaal: vabaneda vanadest kelladest, mis ei tööta või parandada need- vastasel juhul jääb aeg justkui seisma, takistab edasi liikumist ja uue ning parema ellu tulemist. 

Surnud lähedaste, sõprade jne isiklikud asjad ära anda heategevuseks või panna silma alt ära, nt mõnda kenasse kasti ja mälestustseremooniad teha vaid surnuaial või kirikus- vastasel juhul hoiate lahkunu energeetikat kinni, mis tegelikkuses ei ole hea ei teile ega lahkunule (on mõningad erandid).
Surnuaia inventar ja muud asjad jäägu surnuaeda- ära too sealt kunagi midagi enda koju- kaasa!
Iseenda ja mõtteviisi puhastamine läbi tule vee või maaelemendi, kuid kõige tähtsam on südameusk ja sellest tulenev tunne, sest just selles peitub võimsaim Vägi!
Nt duši all mõeldes, tunnetades või kujustades järgnevat (tuleelementi on väga hea teha ka jaanipäeval lõkke ääres, pannes eelnevalt vastavad kirjakesed taskusse ning seejärel heita need südamesoovi, tunde ja palvega lõkkesse): armas vesi, ma tänan, et hoiad, kaitsed ja armastad mind. Ma tänan, et võin puhastuda Sinu abil, puhtast allikast voolava kose all. Ma tänan, et mind toidad ja laed, mu armas, kalllis Algne Allikas!
Ma tänan Sind mu Emake Maa, et mind hoiad ja kaitsed ning turvatunnet mul pakud Sa. Sinu ürgne Vägi mind hellalt paitab ja aitab kanda ka kõige raskemaid koormaid, mida enesele olen maisesse ellu valinud ma ülima pehmuse ja kergusega, harmoonias kõigega mis on hea. Aamen! Aitäh, aitäh, aitäh!
Mu armas tuli, Sind palun ma- puhasta kõik mu meeled ja kehad ka, igal tasandil ja viisil. Vii kaasa kõik, mis mind ei teeni! Amen! Ma tänan, ma tänan, ma tänan! Aitäh, aitäh, aitäh! Ja nii see on, Mu Armas Mina Olen Kohalolek! Ma tänan!
Võib kasutada kahaneva kuu või täiskuu abi, kuid minu rituaalide puhul loeb enim enese uskumuse ja sisetunde Vägi. Amen! Ja nii se on! Namaste! Olen kaitstud, hoitud ja armastatud!

Allikas

Visuaaltragöödia Heliose kinos

Heliose kino ehk endine kino „Oktoober“, kus kunagi kooliajal sai nii palju istutud ja kohustuslikke filme nagu „Sõda ja rahu“ jt vaadatud.

Ootasin seda suveetendust terve suve. Tegelikult ei pidanud pettuma. Visuaalselt paneks etendusele hindeks lausa 5+. Väga meeldis lavakujundus, video ja heli, kostüümid, eriti Dorian Gray.

Aga nagu üks inimene ütles, et see on siis nüüd see must materjal, mida peaks tihendama hakkama, et väga head tükki saada.

Nii oligi. Lõpp vajus kahjuks üsna ära. See võib olla väga jube, kui kurat tuleb kord oma osa sisse nõudma. Oleks oodanud rohkem õudust, fortes finaali. Praegu jäid lava all puuris loiult visklevad mustad tondid ikkagi sinna puuri kinni, kuid oleks pidanud nad sealt välja laskma. Õnnelike oma eluga rahuolevate vanainimeste piltide näitamine ei olnud kuigi veenev.

Aga et lõpp ei kujuneks liiga mažoorseks siis kordan, et see on hea ja vaatamisväärne etendus.

Teised arvavad:
1
2

Roosi talu lambaresto

Värskeltavatud koht, kena ja maitsekas, õlut pakutakse õigetest klaasidest, lammas on imemaitsev, kokk Itaaliast! Tiramisu – mmmm. Kohv – hea. On olemas lastenurk väga ägedate lamba-mänguasjadega.

Kui just peab kritiseerima, siis teenindusele (v.a koha perenaine) võiks soovida rohkem särtsu ja julgust, kuid see ehk tuleb aja jooksul. Soovitan külastada seda kohta kui Saaremaale juhtute. Saate ühtlasi osta endale lambanahkse kasuka või kasvõi soojad sussid, kui paari tuhat eurot käepärast just pole.

Lady Almina ja tegelik Downton Abbey

Pean samuti ütlema, et hakkasin seda raamatut lugema justkui „juhuslikult“. Ja sattusin selle lummusesse, tõesti väga huvitav lugemine. Esimene maailmasõda tundub praegu tagasi vaadates kuidagi ohutu, inimlik ja suhteliselt kultuurne kui nii võib öelda, kuid seda raamatut lugenuna minu arvamus muutus. Samuti olin pisut üllatatud brittide patriootlikkusest ja ohverdusvõimest ja mitte ainult kõrgklassi moraalist ei käi siin jutt. See tundub nii suursugune, eriti tänapäeva maailma võtmes.

Väga põnev oli ka lugeda väljakaevamistest Egiptuses, kuidas tollal said seda kõik huvilised. Peaasi, et sul on piisavalt finantse ja seda juba Alminal oli. Tema juba teadis, mida rahaga teha, oma lossist ja Londoni majast tegi ta näiteks sõja ajal haigla.

Ja just nagu tellitult, hakkas ka ETV sel suvel kordama Downton Abbey vanu seeriaid. Ma olin seda seriaali siiani vältinud, sest olen nagunii juba mitme briti seriaali lõa otsas, aga nüüd hakkasin vaatama ja ei kahetse. Kuigi see seriaal erineb raamatust palju. Aga on siiski filmitud sellessamas majas.

Väga huvitavat infot  ja ajaloolisi pilte leiate veel sellest blogist.

Ilmar Trull. Rohimine*

Miks suvel peenraid rohime?

Sest rohida neid tohime.

Tohime ja võime.

Meil sedasorti võime on sünnist kaasa antud.

Miks suvel peenraid rohime?

Sest rohida neid tohime.

Tohime ja peame, sest talvel ju kõik hea me heal meelel ära sõime.

See on nüüd maha kantud.

Ühtlasi teen ettepaneku, et see lulla peaks olema pagulastele eesti keele õpetamisel kohustuslik. Et kui nad aru saavad, suudavad soravalt esitada ja seletada seda luuletust, siis on eksam tehtud.

*Trulli lulla tänasest Ekspressist

Jalgrattaga Vormsil

Vormsi on jalgrattamatkaja paradiis. Uuele praamile saamine läks täiesti hästi, kuigi meil polnud ei pileteid netist ette ostetud ega midagi. Lihtsalt jätsime auto sadamasse ja läksime ratastega üle, kusjuures rattad on tasuta! Osta saab vaid edasitagasi pileteid, ilmselt kardavad, et muidu jäämegi sinna paradiisi :–)
Igatahes on saar parajalt väike, et kahe päevaga kõik kohad läbi sõita. Teed on moodsalt asfalti kängitsetud, leidub siiski ka kruusateid ja mere äärde viivad vanad munakiviteed, mis peaksid ka ekstreemsemale matkahullule rahuldust pakkuma. Kõige keerulisem oli sõita Förby ja Bussby vahel, seal oli vana tee nii võssa kasvanud, et kohati olematu. See on, kui anda teed erakätesse ja keelata seal liiklemine, siis nad kaovad lihtsalt ära. Majaasemed on kohati ka kadunud, ainult sirelid ja kivivundamendid reedavad, kus elati. Rootslasi oli enne äraminekut üle kahe tuhande inimese, nüüd on vaid paar-kolmsada elanikku. Saar on suhteliselt metsistunud, endisi karjamaid reedavad vaid lagedad väljad, lambaid ja heinategu nägime vaid paaris kohas. Nõuka aja lõpus olevat olnud veel meierei (seal kus on praegu kõrts Krog 14), Vormsil olevat tehtud väga head võid.

Üks koht, mida kindlasti külastada, on Saxby tuletorn. Selle praegune peremees on kunagise majakavahi pojapoeg, on seda kohta hoole ja armastusega pidanud, igasugu kraami vaatamiseks välja pannud, ronis ka meiega üles torni ja seletas vahetpidamata. Ta peab ka mesilasi, parajasti olid peamiseks korjetaimeks merekapsaõied, imetore mu meelest! Mesilasi peetakse Vormsil palju ja see on tore, minu teadmist mööda pole seal ka mesilaste haigusi niipalju, kui mandril.

Öömajaga meil vedas, olime suhteliselt ehku peale selle kinni pannud netist, õnneks pettuma ei pidanud. Äge perenaine ja oma-kanade munadest hommikuomlett. Kanapidamist märkas saarel rõõmustavalt palju.
Mis puutub kõrtsi, siis seda testisime põgusalt ja hinne on keskmine. Krog 14 pretendeerib ikka millelegi enamale, kui tavaline kõrts, nii hindades kui toiduvalikus. Toit oli hea, kuid ei midagi erilist. Aga igatahes soovitame. Kõrts on oma nime saanud sellest, et kunagi ammu tuli saarele rootsi pastor, kes märkas, et saarel on mustus, tahumatus, ei ühtegi palvemaja, aga 13 kõrtsi. Kui see pastor seal lõpetas - tal olevat mingid pahandused olnud - ja saarelt lahkus, oli seal 13 palvemaja ja ei ühtegi kõrtsi. Nüüd siis tehti neljateistkümnes kõrts. Hetkel on olemas kirik ja palvemaja.

 Diby's oli jaanituli, meil vedas, saime rahvarõivas naiste tantsu näha.
Soovitan külastada ka Rälby tuulikut.
Minge Vormsile!

Jumalik puudutus

Alma Whittaker sünnib uue sajandi alguses keset täiuslikku Philadelphia talve. Tema isa Henry on jultunud ja karismaatiline taimetundja, kes on ajanud kokku tohutu varanduse hoolimata tagasihoidlikust algusest, mil ta näppas Sir Joseph Banksi Kew’ botaanikaaiast taimi ning seilas laevapoisina kapten Cooki laeval Resolution. Alma auväärsest hollandi perekonnast pärit range ema teadmised botaanikast ei jää alla ühelegi mehele.
Peagi leiab iseseisev ja teadmisjanuline Alma oma koha taimede ja teaduse maailmas. Aga kui põhjalik sammalde uurimine viib Alma aina sügavamale evolutsiooni saladuste juurde, tõmbab mees, keda ta armastama hakkab, teda hoopis teise suunda. 

See on väga hea raamat. Raamat naisest, tarkusest, teadusajaloost, ellujäämisest ja armastusest. Pettumisest ja õnnest.

Lugesin suure kaasaelamisega, tõestin hoidsin pöialt Almale, et tal hästi läheks. Aga selles mõttes ei läinud, nagu ta vist ise oleks soovinud. Elu lõpul võis ta siiski arvata, et tal on õnnelik ja tal on olnud hea elu. Raamatu elegantne lõpp meeldis mulle ka, et see polnud lahendatud nii sirgjooneliselt – surma saabumisega. Tõesti soovitan seda raamatut.

Katkendid romaanist helis ja sõnas.

Värske õhk? (Ilmar Trulli luuletus)

Trulli lulla, ilmselt inspireeritud üleüldisest tõhustamise kampaaniast.

„Oo – kui värske õhk!“
Röögatas tõhk.
„Niimoodi seda küll jätta ei tohi!
Selle vastu mul leidub üks rohi.“
See rohi on tõhus.
Nüüd miskit on õhus.

Lõpetuse ingel

Hämar sügistuba,

üksinduse sammud, aken.

Kas midagi on

elus veel tegemata?

Täna ei valgenegi.

Tõnu Õnnepalu "Lõpetuse ingel".

Polegi enam midagi öelda. Otsa sai. Ootan pikisilmi oma vaikuse­aega. Kui midagi ütlema ei pea. Küll see tuleb ka. Jäljetud päevad.

Tegevus toimub, nagu ma aru saan, Vilsandil. Omamoodi vaikuselaager, põgenemine retriiti, et kirjutada kunstist, aga tegelikult kirjutatatkse surmast, hääbumisest, sügisest, hilissügisest. See on üks kurb ja kaunis raamat. Võibolla veidi liiga lõplik. Tegelikult on ju palju sellest elust veel ees, autor aga kirjutab nagu vana vana mees juba. Et kõik on juba nähtud ja tehtud ... aga elu pakub veel üllatusi, ma loodan.

Mõnusalt humoorikad tähelepanekud sekka meditatiivsetele loodusvaatlustele:

Vaid tihased käisid maja akendele koputamas. Hiir jooksis üle põranda. Hiirtel on Eestis juba palju maju, pool maad on talvel nende päralt, kõik need metsa­tagused ja mereäärsed häärberid. Kassivabad. Ainult külmad. Vaesed hiired, kui palju nad neis majades külmetama peavad! Patjadest ja tekkidest endale pesi tegema. Ja nälgima.

Depressioonist. Ajal, kus rahvas tarvitab arstide suunamisel kurbusega võitlemiseks aina rohkem tablette.

Depressioon on kurbus, mis ei julge olla päris kurb. Seda ma ütlen. Kurvastusest on tänapäeval tehtud haigus, meditsiiniline juhtum. Selle vastu on rohud. Muidugi, kurvastav inimene pole teab mis ilus vaatepilt ja kasu on tast ka vähe. Parem võtku rohtu. Jah, võib-olla tõesti parem. Kust mina tean.

Mina tean vaid seda, et kurbusest tasub alati läbi minna. Aga see võib võtta aega. Isegi aasta. Võib-olla isegi mitu aastat. Kellel siis on aega nii kaua kurvastada? Ometi me elame ju kauem kui iial varem. Poolkurbadena. Lahutatud meelega. See on õudne. Aga selle vastu pole mingit rohtu. Aja vastu pole rohtu, rohud on ajatalumatuse vastu. Ometi on inimene ju kurb ja meeleheitel põhjusega. On õudne, et on leiutatud rohud elamise kurbuse äravõtmiseks. Elamise rõõmu. Pärast kõiki neid sõdasid, vabastamisi, pärast kogu seda kahekümnendat sajandit ja modernismi: tablett, mis kõige selle vastu tuimaks teeb. Tablett. Ülim saavutus. Just meie, kes me pole kõike seda kannatanud, kes me sündisime pärast kõiki neid koledusi – meie vajame selle vastu tabletti. Et toime tulla pärandiga. Selle vana laguneva kunagi kõige moodsamaks ehitatud majaga, kõik riiulid täis koltunud modernistlikke ideid. Ei ole niisugust taaskasutuskeskust, mis nad kõik vastu võtaks. Ja kui me kõik selle prügimäele saadaksime, siis kus ja millest me elaksime? Võtta tablett ja hingata juhmilt sisse seda vana tolmu.

On kahte sorti kurvameelset kunsti. Üks, mis läheb kurbusest läbi, sest ta ei saagi teisiti. Sest kui sa juba korra julged sinna sukelduda, siis tuled ikka ka pinnale. Kui sa just ei upu. Ja teine, mis ujub kurvastuse pinnal. See polegi tegelikult kunst, aga XX sajand leiutas ka sellise. Selles on jätkuvalt midagi väga moodsat. Omamoodi kangelaslik eitus.

Ja surmast, kuna tegu on lõpetuse ingliga:
Surmast on lihtne rääkida või mõelda. Sest alati on see teiste surm, isegi kui arvad, et mõtled oma surmale.
Kohad, kus kirjutatakse emast ja Helmi majast, on liigutavad.

Loe katkendit Tõnu Õnnepalu värskest teosest "Lõpetuseingel"

Ohtlik jaanipäev

Surfan ikka veel Tove Janssoni näituse ja elulooraamatu lainetel. Tänases Ekspressis oli viimasest ka arvustus.
See raamat on mu raamaturiiulil "alati olnud", tundub mulle. Aga raamatus on väljaandmise aastaks 1995.
Igatahes on hea seda üle lugeda.
Et oleks ikka meeles, et hatifnati-seemned tuleb külvata jaaniõhtul, soovitatavalt kusagile vastiku koduvana lähedusse. Siis palju nalja, pauku ja pisikesi välgukesi!
Muumitroll kõmpis läbi aia tagasi maja ette. Õhtu oli jahe ja pehme ning märjad õied lõhnasid tugevamini kui kunagi varem. Tema mamma istus trepil ning ootas. Ta hoidis midagi peos ja nägi rõõmus välja. "Kas sa oskad ära arvata, mis see on?" küsis ta.

Ramatšaraka hatha-jooga

Hatha-jooga on õpetus inimese füüsilisest heaolust,tervisest, jõust ja elujõust, mida vaadeldakse joogaõpetuse seisukohalt.

Lugesin läbi, olen üldiselt nõus kogu selle jutuga ja enamus harjutusi on mulle, u 20 aastase joogakogemusega inimesele, ka tuttavad. Hea on aga vahel neid asju meenutada ja üle mõelda.

Huvitav, kes on see autor Ramatšaraka, kes alustas joogaharjutustega juba ENSV-s elades, kus selliseid raamatuid ei tohtinud veel üldse levitada?

Raamat on erakordsel hästi toimetatud, ma ei leidnud mitte ainsatki kirjaviga! See on nii haruldane tänapäeval siin ja praegu.

F. Dostojevski "Vennad Karamazovid" Draamateatris

Käisin teisel etendusel, ehk siis esimesel pärast esietendust. Niipalju, kui ülikooliaegadest mäletan, kui ma seda teost lugeda püüdsin kuid oma pealiskaudsuse ja püsimatuse tõttu pooleli jätsin, on tegemist hiiglasliku saagaga. Huvi oli suur, eeskätt just et kuidas on võimalik mahutada see materjal ühte lavastusse, olgugi et kolm tundi ja kakskümmend viis minutit, ühe vaheajaga.

Tegelikult ei saagi jah. Tuleb ikkagi uurida wikipediat või võtta käsile päris-raamatud, sest need igavlevad mu kodusel raamaturiiulil täitsa ilmaasjata.

Samas ei saa öelda, et etendus oleks halb. Täiesti adekvaatne arvustus on ERR kultuuriportaalis, täpselt nii ongi, eriti mis puudutab kõrvaltegelaste rolle. Jah, Kark oli naljakas, aga oma tattipritsivas kõrgendatud tuuridega etteastes sobinuks see roll mõnda teise lavastusse. Kas äkki on viga selles, et Draamateatri näitlejatel ei ole piisavalt võimalust erinevaid rolle teha, kui sa näiteks mängid aastakümneid „Eesti matuses“, siis tahes tahtmata kujunevad teatud stambid. Muidu oli tore, et nägi laval „häid vanu Draama näitlejaid“, vabandust Merle Palmiste, kuid pole ammu teda näinud. Mait Jooritsa toomine Rakverest on hea mõte. Natukene värsket verd, head vanad näitlejaid, see on hea kombinatsioon.

Äkki see lavastus veel küpseb ja areneb, kui aega antakse. Kas meil on suures saalis piisavalt vaatajaid nii keerulisele teemale, selles on ju küsimus. 

Mitte norgu jääda ühegi õnnetuse puhul – see ongi elu ülesanne. 
(F. Dostojevski)

Andrus Kivirähk. Karneval ja kartulisalat

Tark padi ja õiglane tolmuimeja, hiir, kes soovis saadakuldkalaks, ning verivorst, kes unistas sõprusest piparkookidega, maias arvutija jubedad barbid, lendavad trussikud ja hambavalu käes vaevlev lohe – need onvaid mõned raamatu tegelased. 

Ja nagu ikka, lisavad Kivirähki juttudele väärtust Heiki Ernitsa lahedad pildid.

Ajal, kus lennukid kukuvad alla, lihasööja bakter möllab, putinid ja muud füürerid hulluvad, toimub optimeerimine, konsolideerumine ja lakkamatu restruktureerimine, põgenen lastekirjanduse kaitsvasse rüppe. Kivirähu uus lasteraamat olla mõtteline järg „Kaka ja kevadele“, kuid minu meelest on see lastepärane versioon raamatust „Pildikesi heade inimeste elust“. Loed igal õhtul peale uudiste vaatamist ja enne magamaminekut ühe jutu läbi, hakkab kuidagi rahulikum. Eriti mõnus oleks muidugi, kui keegi neid jutte ette loeks, näiteks Ülle Kaljuste, kellel nii vahvalt õnnestus „Kaka ja kevad“.

Väga võluv raamat, samas on raske öelda, mis mind seal õieti võlub. Lihtsalt.

Tove Jansson. Tee tööd ja armasta

Tove Jansson (1914–2001) on üks armastatumaid soomerootsi kunstnikke ja kirjanikke. Tema uue biograafia pealkiri põhineb Tove Janssoni eksliibrise tekstil. Töö ja armastus olid Tovele terve elu kõige tähtsamad. Ja just selles järjekorras. 

Tove elu ja kunst olid omavahel tihedalt põimunud. Ta kirjutas ja maalisomaenese elu ning leidis materjali lähiümbrusest: sõpradest, saartest,reisidest, ka isiklikest kogemustest. Tove Janssoni elutöö on hiiglaslik.Tegelikult peaks sellest rääkima mitmuses, sest ta tegi ära mitme inimese elutöö nii muinasjuttude looja, illustraatori, maalikunstniku, kirjaniku,lavastaja, dramaturgi, luuletaja, poliitiliste karikatuuride joonistaja kuikoomiksikunstnikuna.

Seda raamatut lugesin põhjalikult. Vahepeal lugesin ka veidi "Sabatähte" ja "Ohtlikku jaanipäeva", mis kodus leidusid. 

Kui ma eelmisel kevadel Ateneumi näitusel käisin, jäi mulje, et Tove elas sellist lõbusat teen-mis-tahan elu, aga elulugu, või siis selle kirjutaja on jätnud mulje, et kõhklusi, kahtlusi, eneses kahtlemist ja perfektsionismi oli küllaldaselt. Kuid kas pole neid iga inimese elus? Lihtsalt oleneb, mis nurga alt vaadata.

Loe veel.

Kuku

On 2013. aasta 8nda juuni varahommik. Oleme Lääne-VirumaalLahemaa Rahvuspargis, Muike järve kaldal. Päike paistab ning on tuulevaikne jasoe ilm. On kosta linnulaulu, vahel lendab mööda ka mõni putukas.

Ma ei tea, kuidas teiega, kuid mina kuulan üksi olles tihti loodushelide plaate (või viibin hoopis vaikuses, kuid see on juba teine teema). Plaati Kuku tahtsin kohe, kui sellest kuulsin, kuid sain alles paar kuud tagasi. Esimesest poest seda küsides ei saand müüja hoopiski aru, mida ma tahan, et kas te tahate raadiot või mida. Aga juba teises Rahva Raamatus oli palju targem teenindaja, tundub et temagi oli Kuku-fänn, naeratas vandeseltslaslikult ja viis mind õige riiuli juurde.
Plaadiümbrisega saab samuti lustida. Ilus, armas ja hea asi on CD.

Kirjaoskamatu, kes päästis Rootsi kuninga

Originaalis siis pealkiri “ Kirjaoskamatu, kes oskasarvutada“.

Jätkub „Saja-aastase“s tutvustatud hullumeelselt pöörane fantaasiamäng. Minule see stiil ja laad endiselt meeldib ja sobib.

Soovitan.

Hallo, see on päris

Twitteris on hakanud üha rohkem säutsekirjutama robotid. 140-tähelises sõnumiruumis on üpris lihtne programmeeridamasinat säutsutama, sest lauseehitus ei pea olema korrektne. Seda ei tee kainimesed. Kui sõnum ongi imelik või täiesti ajuvaba, siis just siin on peidusväluvägi. Nimelt võib arulagedas sõnumis olla täiesti adekvaatne mõte. Sedaainult selle lugeja jaoks, kes siis mõtlebki lühilausesse mõtte sisse. Nii võibmasina kirjutatud tekst tunduda just sellisena, mida paljud otsivad.

Eliisa, arvutiterapeut.

Minu Tenerife

”Minu Tenerife" on Mart Normeti kaasahaarav jutustus sellest, kuidas töönarkomaan otsustab koti kokku pakkida ja pooleks aastaks koos perega paradiisisaarele kolida.

Ma ei mäletagi praegu peast, mitu korda ma sellel saarel viibinud olen, aga raamatust leidsin ikkagi fakte Tenerife kohta, mida ma veel ei teadnud. Selles mõttes oli ka mõnus lugeda, et külastasin tuntud paiku mõttes uuesti ja uuesti. Ma olen pigem selline matkaja-tüüpi reisija ja siiagi sellest enne kirjutanud.

Soovitan raamatut ja soovitan Tenerifet ning teisigi Kanaari saari.

Minu Amazonas

Minu Amazonas
Järjekordne lobe lugemine Minu-sarjast. Kuna sihtpunkt on kaunikesti eksootiline, on ka lugemine põnev. Vaevalt, et ma ise kunagi sinna satun ja kui satungi, siis globaliseeruvas maailmas pole see koht kindlasti enam samasugune. Kuidas see öeldigi: ma pole täna see, kes ma olin eile, kuid ka teie pole homme enam see, kes te olete täna..

Ole hea CD

Päkapikud tõid Estonian Voices CD.
Tõsiselt hea plaat.

Paleontoloogi päevaraamat

„Paleontoloogi päevaraamat” räägib Kristiina Ehini lapsepõlvest, kooli- ja noorusajast Raplas kirjanikest vanemate peres. Raamat koosneb isiklikku laadi mälupiltidest, kuid perepärimuse kaudu ulatub autor ka oma sünnieelsesse aega. Eelajalugu, lähiminevik ja olevik põimuvad kokku üheks kirevaks tervikuks, täiendades „Aja loo” sarja veel ühe läbitunnetatud loo võrra.

Mu meelest on see üks ilus raamat. Mõtlesin seda lugedes, kui erinevalt inimed ikka oma elust kirjutavad, mõni kirjutab nagu luulet, mõni aga nuppu „Kroonikasse“. Eks igast asjast saab igat moodi kirjutada. Peatükk isa matustest, lapse joonistusest ja väikese Kristiina maailmavalust seenemetsas puudutas ja liigutas mind väga eriliselt.

Hea raamat, soovitan.

Masin tõlgib

Kuumad surøl

( Kaks tassi )

See on uskumatult värske ja kerge, ideaalne neile, kes ei ole tõesti meeldib surøl ning seetõttu on toonudpudeli Geuze seisnud kapis . Happeline Tõde võib olla kena muutusmagus ja rasvane ajal kui Angosturaen hoiab joogid ohutult ankurdatudChristmas tunne. Samuti on üsna madala alkoholisisaldusega kui teil on vaja sellist .

1 väike pudel surøl

2 suurt tl mett

Mõned tilgad Angostura

Soojendage surølet meega samas vihtlemine välja süsihappe . Kui see on kuum , siis võib-olla mõnel tilka Angostura (peaaegutl ) . Server

Aga ettevaatust: Sama tekst rootsi keelest:

Kuumad surøl

( Til et Kopper )

Ta s Utrolig värske og viinud , og s täiuslik tainas ikke tõeline sa nii õnnelik surøl og derfor on lihtsalt üks flaske Geuze Blitt seisab läheduses . Happesus ei væredeilig avveksling frasøte og pidu ajal menstruaaltsükli Angosturaen majapidamine drikken trygt forankret in julefølelsen . S oma toodangut ganske alkoholsvak jõuda Trengeromamoodi .

1 väike flaske surøl

2 poodi TS honning

Some Like Draper Angostura

Warm up surølet koos Hönningen arm teile visper välja partii lilla . Kui see on kuum , siis võib ollaosa Draper koos Angostura ( Nestenteskje ) . Server , mis on Kopper

Üleskutse Juurele ja Kivirähale

Väga loodan, et vastate (ka) Pulleritsu Kõva-mehe-testi küsimustele.
Kas saaks, palun, tulemusi LP-st lugeda?
Kas te olete juba hommikuse konjakijoomise maha jätnud?

Ma jäin ellu, et rääkida oma lugu, nagu öeldakse

Daniel Vaariku "Praktikaaruanne" on nüüd tasuta allalaadimiseks Memokraadi kodulehel.
Üks muhe lugemine.

/---/
Ajakirjandus oli minu kümneaastase kooliskäimise jooksul muutunud kahe asja poolest, kui tehnoloogia areng kõrvale jätta. Esiteks olid kadunud illusioonid ning teiseks olid toimetustes juhtpositsiooni haaranud saneerijad. Neil oli enamasti kõrge palk ja mõnel puhul isegi aktsiaoptsioon, samal ajal kui ajakirjanikud kühveldasid väikese raha eest mingisugust pasajuga 10 000 tähemärki päevas otse netti.
/---/

Gunnar Aarma elutarkused

Terve suve olen seda raamatut tudeerinud:
Kirjastus Pegasus alustab Gunnar Aarma elutarkuste väljaandmist traktaatidest „Mõtlemine”, „Hingamine” ja „Toitumine”. Raamatus on avaldatud ka Gunnar Aarma kireva eluloo kirjeldus.
Guru teatas Gunnar Aarmale 1938. aastal pärast vastavaid katseid, et tema selle elu põhiülesanne on küsimustele vastamine. Pidades kogu aeg silmas selle elu peaülesannet, hoiduski Aarma misjonitööst, pidades seda üheks kõige halvemaks tegevuseks üldse. Kodustel kohtumistel oli juhuseid, kus küllatulnud ei ole osanud midagi küsida ja, oodates peremehe juttu, viisid olukorra selleni, et viimane neid tulemise eest viisakalt tänas ja selliselt kokkusaamise lõpetas.
„Mu guru veenis mind, et inimene on kõikvõimas ja esijoones tuleb seda kõikvõimsust kasutada, et õnnelikuks saada,” on öelnud Gunnar Aarma. „Selleks, et olla õnnelik, peab inimene õigesti mõtlema, õigesti hingama, õigesti toituma ja küllaldaselt liikuma. Kui nüüd hinnata nende tegurite tähtsust proportsioonis, on tulemus ligikaudselt selline: õige mõtlemine – 70%, õige hingamine – 10%, õige toitumine – 10% ja küllaldane liikumine – 10%.
Igatahes ma pean seda raamatut kasulikuks. Esimene, eluloo osa, oli väga huvitav ja õpetlik. Teine, õpetuse osa, tasub teadmiseks võtta ja võimalusel järgida.

Vaikuse hääl

Sa oled iga hetk kõigile saadaval, kõik teavad, kus sa oled ja mida sa teed. Ja kui sul kogemata telefon koju ununeb, siis on see võrdne ehmatusega, kui su langevari ei avane.

Kas inimene on märganud, et ta on ilma jäänud igasugusest privaatsusest ja oskusest olla korrakski omaette?

Selle Tätte uue raamatu kohta räägiti "Rahva omakaitses", et selle lehed olla täitsa tühjad ja ma kujutasingi ette, et on valged lehed. Ega ma eriti ei eksinudki oma ettekujutuses. Ühesõnaga - kujundus on pettumus ja suur raiskamine.
Raamat ise tasub lugemist. See on seesama Kamalašila, kohaliku guru poolt meie rahva jaoks kirjutatud ja läbi tunnetatud. Vaevalt, et Tätte Kamalašilat lugenud on, aga ta on muidu ürgtark.

Vabaneda igasugusest iseenda poolt kaelamääritud piirangutest

Kamalašila. Mõtlus. Tee meelerahu ja ületava mõistmiseni. Tallinn, trükikoda "Ühiselu", 1995

Kuidas ma olen selline nagu ma olen?
Me oleme mõjutatud väga paljudest asjadest. Näiteks avaldab meile mõju meie rahvus, sugu, sotsiaalne staatus, religioon ja muud seesugused tegurid. Me oleme nende tegurite suhtes kaunis passiivsed, me lihtsalt sünnime sellesse keskkonda ja need panevad meid teatud viisil tegutsema. Hiljem saame muuta neid "kaasasündinud kalduvusi" vastavalt oma elus ettetulevatele sündmustele.
Meie huvid ja tunnetest kantud tungid viivad meid teatud tüüpi olukordadesse.  Meie elu on suuresti määratletud ja piiratud meie "Sõltuvuslikkuse" poolt. Aga.
Isegi siis, kui meid mõjutavad välised tegurid, oleme meie see, kes reageerib. kes vastab nendele välistele mõjutustele. Meie ise loome oma Sõltuvuslikkuse.

Isegi siis, kui näib, et me ei tee absoluutselt mitte midagi, tegutseme me siiski — me mõtleme, võtame vastu imepisikesi ebateadlikke otsusi. Ühe tunni vältel teeme me sadu üliväikeseid liigutusi ja vastame oma ümbruskonnale loendamatute mõtete ja tunnetega. Enamus neist tunduvad eraldi vaadates tähtsusetud. Kuid nad toimivad kõik üheskoos: nii nagu nevad voolused moodustavad jõe, nii tekib ka jõud, mis tõukab meid teatud suunda — vähemalt mõneks ajaks. Budism väidab, et niikaua kuni me sellest voolust välja ei murra, ei lõpe kunagi meie sõltuvuslik olemine: me oleme igavesti sunnitud muutuma ‘selle olemasolu korral tolleks’.

Ometi on võimalik muuta meid haaranud tegevuste suunda. Kui tahame, saame endas välja arendada võime täielikult läbi murda kõikidest piirangutest. Budismi järgi on võimalik väljuda kogu Sõltuvuslikkuse ahelast. Lõppkokkuvõttes seda vaimse arengu all mõeldaksegi: vabaneda igasugusest iseenda poolt kaelamääritud piirangutest. Vaimse pürgimuse kõrgeim aste on sõltumatu ehk virgunud meel ehk Budasus. Me hakkame nägema Budasuse esimest kuma tänu intuitsiooni vilksatustele, hakkame taipama, et me ei ole selles muutumise protsessis midagi eraldiseisvat: et me oleme see vool, ei midagi rohkemat ega vähemat. See arusaam vabastab meid isekast püüust teha asju ‘enda omaks’. Selles peitub vähemalt mingisugunegi vastus eespool püstitatud küsimusele: kes ma olen? Võib öelda, et me koosneme tegevuse ise-teisenevast-voolust, mida võime igal ajahetkel suunata kas positiivses või negatiivses suunas.

Kuigi esineb tohutult lahkuminevaid arvamusi valikuvabaduse määra suhtes, peab eelpool öeldu paika kõikide elavate olendite kohta. Ühes budistlikus tekstis on olemist kirjeldatud kujutluspildina, kus värvilise valguse loendamatud kiired läbivad üksteist risti-rästi. Maailmaruumis osalevad kõik olendid, nad on see maailmaruum, mis koosneb voolustest ja vastuvoolustest, mida loob nende tegevus, samaaegselt mõjudes ja olles mõjutatud.

Teoreetiliselt on kaunis kerge mõista, et kõik muutub, kõik on püsi- matu, ajalik. Kuid oma enda elus on seda tõsiasja väga raske heaks kiita. Meie tunded sõdivad selle mõtte vastu. Vastuseis püsimatusele on peamiseks põhjuseks, miks elu tihti nii palju pettumusi valmistab. Me kaldume lootma, et asjad püsivad just sellisena nagu nad praegu on. Me ei taha, et asjad, millest me rõõmu tunneme, saaksid otsa või koguni mingilgi moel muutuksid. Kuid seda nad just nimelt teevad. Kui ootused on ebarealistlikud, on frustratsioon möödapääsmatu. Kui asjad muutuvad, tunneme ebakindlust, solvumist, viha, kibestumist, oleme küünilised.

Niisugused reageeringud tekitavad valu ja loovad veel paremad tingimused valuks. Viha, mida me kogeme, ei tee midagi selle valu parandamiseks (õigupoolest teeb asja ainult halvemaks).

Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika

Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika

Ilmad on sügiseseks läinud ja aina rohkem aega on tekkinud lugemiseks. Sain lõpule väga huvitava raamatuga, mida terve suve olen lugenud. Patt on nii põnevat raamatut nii kaua lugeda, aga mis teha - ei saa ka jätta ütlemata, et kui oleks e-raamat olnud, siis oleks kiiremini läinud.

Hargla valdab muidugi suurepäraselt huvitava kirjutamise ja viimse hetkeni põnevuse hoidmise kunsti. Tallinna-kroonika-raamatus kulgeb kaks rööpset liini: Melchior Tallinnas ja tema poeg Lübeckis. Vahepeal tekkis mõte jätta Lübecki liin vahele, et Tallinna mõrtsukas kiiremini tuvastada, kuid siis läks Lübecki lugu ka nii huvitavaks, et ...

Loomulikult on kõik see kirjutatud nii, et on ruumi aina järgmistele lugudele.

Ma loodan väga, et Hargla Melchiori lugudest tehakse kunagi korralik filmiseriaal. Mu meelest on siin Poirot'le ja Midsomerile väärikas võistlejakandidaat.

Sõnumiseadjad oleme me kõik

Tunnistan, siia blogisse pole ammu enam midagi ilmunud. Millegipärast pole aega. Pigem on olnud aega mõtlustada.

Raamatuid on pooleli mitmeid, kirjutan siin „Sõnumiseadja käsiraamatust“, mis on kasulik lugemine igaühele. Igaüks saab selle ka lihtsalt kätte, kas pdf-na või e-pub-na tasuta alla laadida, valik on teie. Väga sümpaatne raamatulevitamisviis Daniel Vaarikult, kasu saavad sellest kõik. Kusjuures kasu ei pea olema alati materiaalne, aga võib.

Panen siia üles mõned mõtted, mis tundusid eriti nõus olemist väärivatena.

Slaididest:

Sarnasele lootusele on üles ehitatud terve ülemaailmne esitlusprogrammide tööstus, mida valitsevad programm nimega Powerpoint ja tema kaksikvend Keynote. Need esinejad, kes tahavad teistest radikaalselt eristuda, kasutavad aga Prezi.com tarkvara, mis tänu keerlevatele animatsioonidele mõjub uuenduslikult, kuid mille jälgimine tekitab vanematel kuulajatel tasakaaluhäireid.

/---/

Vastavalt eesmärgile olen aga teinud ka ülimalt põhjalikke ja servast serva infoga täidetud slaide, mis pole mõeldud mitte ettelugemiseks, vaid hilisemaks uurimiseks ning ülesriputamiseks keskkondades nagu Slideshare.net, kus ettekanne muutub eraldiseisvaks platvormiks ning mille puhul ei pruugi kehtida tavapärased soovitused hoida ettekanne lihtne ja puhas. Vahel on teisene publik isegi olulisem kui esmane. Paljud väikese osalejaskonnaga konverentsidel peetud ettekanded võivad muutuda viiruslikeks sõnumiteks, mille lõplik publik ületab tuhandekordselt inimeste hulga, kes istusid saalis.

Vastuvoolu mõtlemisest ja grupimõtlemisest:

Võib-olla haarab vaatajaid vaprus, mida eeldab grupi arvamusele vastuhakkamine. Olla”

“erineval arvamusel ei ole sugugi lihtne. Isegi kui eriarvamus võib lõpuks osutuda õigeks, ei ole see väljaütlemise hetkel enamasti veel selge.

/---/

Teisitimõtlemise hind võib olla naeruväärseks jäämine, ning mõnel puhul võib erineval seisukohal püsimine lõppeda ka grupist väljaheitmisega.

/---/

Ohtlik olukord Tallinn–Tartu maanteel. Möödasõitu üritav juht pääseb kokkupõrkest vaid tänu sellele, et vastutulnud auto pöörab viimasel hetkel teeservale. Mõni juht kirjutab sellise pääsemise enda osavuse arvele, mõni juht võtab olukorda hoiatava ohumärgina ning teeb sellest järeldused tulevikuks. Grupimõtlemise käigus mõeldakse napid pääsemised millegipärast tihedamini võitudeks.

/---/

Võib juhtuda, et keegi ei taha rikkuda organisatsiooni mõnusat meeleolu ning tuua halbu uudiseid, eriti kui kõhkluste väljendajatesse suhtutakse kui virisejatesse.

Uus meedia:

Me elame ajal, kus meedia pakub inimestele üha rohkem seda, mida inimesed on varem näinud või kuulnud. Veebipoed pakuvad raamatuid või filme, mis sarnanevad neile, mida enne on tellitud.

/---/

Google'i otsingumootor annab igale inimesele erineva väikese otsingumaailma, mida Eli Pariser oma hiljuti ilmunud raamatus nimetab filtrimulliks ning mis söödab inimestele ette informatsiooni, mis põhineb informatsioonil, mida nad juba teavad. Eli Pariser soovitab veebis tekkida võivast filtrimullist välja murdmiseks anda internetiteenuste pakkujatele võimalikult vähe infot, mille põhjal nad saaksid ennustada teie käitumist. Ta soovitab kustutada regulaarselt kõik brauseri küpsised ning jagada võimalikult vähe personaalseid andmeid internetis.

Tänapäeval osalevad meedias kõik:

Sarnaselt suulise esinemisega aitab kirjutamine suurendada inimese mõjujõudu. Hea kirjutaja suudab oma ideedega muuta teisi inimesi ja väga hea kirjutaja vahel isegi tervet maailma.

/---/

Näiteks: hea tekst on nagu toit, nimisõnad on kartulid, tegusõnad on soust ja omadussõnad on maitseained.

/---/

Tagasisidega liialdamise üks vorme on nn komiteekirjutamine, mille käigus sünnivad halvimad kujuteldavad tekstid, nagu näiteks paljude asutuste aastaraamatud. Komiteekirjutamise vältimiseks tuleb tekstile määrata autor või toimetaja, kellel on õigus tekstist eemaldada kõik ebavajalik.

Koosolekutest:

Mida hiljem kohtumisest osalejatele kokkuvõtet teha, seda halvem see üldjuhul tuleb. Väidetavalt on Briti välisministeeriumis tava, et memo kirjutatakse alati samal päeval. Võimalusel koosta memo aga kohe.

Kriis?

Seega, kriis on siis, kui inimesed tajuvad ohtu millelegi, mida nad oluliseks peavad.

/---/

Isegi siis, kui kõigile on selge, et kriis on käes, ei mõju see tavaliselt kõigile osapooltele täpselt ühtmoodi, sest inimestel on erinevad huvid, väärtused, ootused. Erinevalt segavad neid otsustamisel ka infomüra, psühholoogilised pinged ja sageli ka füüsiline väsimus. Mõned võivad näha koletisi seal, kus neid pole, ja teised võivad tulle marssida juhtudel, kus saaks lihtsamalt läbi.

/---/

… on ideaalselt lõppenud kriis selline, kus kriis on läbi nii tehnilises kui ka poliitilises mõttes. Tehniline lõpetamine tähendab seda, et kahjulik olukord on kontrolli alla saadud, poliitiline tähendab seda, et on võetud vastutus.

/---/

Kriisi ajal ära kunagi võta endale süüd ega süüdista teisi, enne kui sul pole teada sündmuste selged asjaolud. Praktika näitab, et ilma fakte teadmata teisi süüdistavad isikud või organisatsioonid ei jäta endast head muljet ning peavad sageli ka oma sõnu sööma.

Muudatustest ja mainest:

Lõpuks jõuab aga iga loova mõtlemise tehnika välja ühe ja sama tõdemuseni: loovus sünnib tänu normist kõrvalekaldumisele, tänu eksimusele, tänu veale ja vahel isegi tänu õnnetusele.”

/---/

Avatud ja suletud kontorite mood vaheldub arhitektuuriplaneerimises regulaarselt ja kui uus juht soovib organisatsiooni muuta, siis teeb ta avatud kontori suletumaks või suletud kontori avatumaks…

/---/

Kohtu endast erinevate inimestega, isegi kui see võib olla ebamugav. Laiendades sotsiaalset mugavustsooni, lood suuremad võimalused loovaks mõtlemiseks.

/---/

Moodne Narkissos imetleb endast loodud kujutluspilte suhtlusvõrgustikes. Oma sõpradelt saadud pidevad tagasisideklõpsud tekitavad illusiooni, et see elust välja rebitud hetkede hääbuv kaja on kuidagi oluline. Seepärast tasub Kim Nybergi ütlusele lisada, et ärge uskuge ka oma Facebooki seina.

/---/

Kui organisatsioon saab otsustada ennast muuta ning võib selle nimel lahti lasta suure hulga töötajaid ja palgata peagi uued, teistsuguste omadustega töötajad, siis üksikisik elab tavaliselt oma elu enam-vähem stabiilsete isikuomadustega. Proovides näida kellenagi, kellel on mõned sootuks teistsugused omadused, tekib kohe hulk probleeme. Pea alati meeles, et mainet ei saa kontrollida lõpuni, kuna see asub teiste inimeste peades. Mainet saab ainult mõjutada.

/---/

Juba Sokrates leidis, et kirjutatud sõna mõjub teistmoodi kui “räägitud sõna ning muudab seda, kuidas inimene mäletab ja mõtleb. (vt punkti „Uus meedia“)

Daniel Vaarik ütleb ka nii, et

„massimeedialt oodatakse regulaarsust. Paberleht, uudistesaated televisioonis, raadiouudised, online-meedia – kõigil neil on ootuspärane sõnumiedastuse rütm. Et mitte rütmist välja langeda, peab meedium tagama sõnumite olemasolu isegi siis, kui neid pole.”

Üritan siiski siia regulaarsemalt kirjutada. Ainest tegelikult ju on, nii teatrietenduste, filmide, näitusemuljete näol, ka vaikuselaagri muljed vajavad jagamist.

Minu Guatemala

„Minu Guatemala“ autorist Kaja Kahust saab kaugesKesk-Ameerika riigis koduperenaine abikaasa Juhani töökohustuste tõttu. Mehepositsioon rahvusvahelises suurkorporatsioonis ja Guatemala kõrge kuritegevusseavad paika turvanõuded ka ülejäänud perekonnale – kaks aastat igapäevaelu,olgu selleks siis keeletunnid, turul- või kohvikuskäigud, möödub ihukaitsjatetiiva all. Esialgsest võõristusest ülesaanuna naudib autor elu uuel kodumaal jasellele ajale tagasi vaadates peab neid aastaid elu parimateks.

Mõnusates toonides kaanekujundus annab aimu helgest raamatust.

Kirjutaja ellusuhtumine on mulle sümpaatne. Vägagi soovitatav kirjandus neile, kes tahavad teada, kuidas mujal maailmas asjad käivad ja olud on.

Hiiu maa

Ma väga vabandan, et mul pole üldse aega lugeda olnud suvel. Küll aga on rohkelt reisitud, käidud kontserdil ja näitusel ja kohvikus. Loomaaias on veel käimata.

Keila Joa loss on väga kenasti korda tehtud

Soovitan külastada.

Mis see on?

Suve esimene päev möödus kindad käes

Sest rattaga sõites on veel külmem kui muidu.
Aga selle aasta suve algus on olnud väga külm. Merre ei kisu ja jumal tänatud - masuuti on ikka kõik kohad täis. Juuresolev pilt on tehtud täna Suurupi piirivalvekooli juures. Vaatan neid masuudilaike ja mõtlen, et millal loodus ometi sellega ise hakkama saab (nad ütlevad, et pidavat saama) ja kas see toimub enne, kui uus reostus tuleb. Sest midagi ju ei tehta tulevaste masuudireostuste ärahoidmiseks.
Korjasin rannast kaasa puhkajate poolt sinna jäetud veinipudelid. Ja mis uus trend see veel on, et loodusesse tehakse graffitit? Milles on süüdi puud, kivid ja sammal?

Ahto Muld "Loomade elu"

Vaimustav vahelugemine.
Apollos võib selle raamatu leida lastekirjanduse sektsioonist. Loomulik ka: pildid - värvi ise, luuletused ...

PELIKAN: Sul on midagi puudu või?
KONN: On küll.
PELIKAN: Okei, okeii. Ma toon!

Andropodermiline bibliopeegia

Kohutav! Keegi inimene on oma vaimujõudu kulutanud, et selline asi välja mõelda ja keegi veel, et ellu viia. Kas inimnahka köidetud raamat muudab maailma paremaks?

Vanim säilinud inimnahka köidetud raamat ajaloos on ilmselt üks 13. sajandi Prantsuse piibel. Osana piinamisest köideti aga 1606.aastal ühelt Inglismaa nn püssirohuvandenõusse segatud preestrilt väljapressitud tunnistused tema enda nahka, pärast seda kui mees oli üles poodud.

Vahearuanne lugemislaual toimuvast

Paberraamatutest: panin riiulisse tagasi "Lingvistilise metsa". No ei ole selline tähtede seis praegu, et saaksin seda nautides lugeda (kuu aega on vähemalt proovitud, esimesest peatükist pole edasi saanud). Võibolla talvel on rohkem aega süveneda. Ja kindel, et võõrsõnade leksikon peab kogu aeg kõrval olema. Peaaegu igalt leheküljelt leiab mõne sellise sõna, mis väärt leksikonist järele vaadata.
Sattusin raamatupoodi ja ostsin suvelugemist, need on siis uus Hargla ning Gunnar Aarma elutarkused. Head lihtsad raamatud lihtsale inimesele õhtuseks une-eelseks lugemiseks. Kusjuures Harglaga hakkasin juba pihta ja tundub nii põnev, et paukselt unerüppe ei lange.

Teel olles kasutan nüüd lugemiseks ainult ipadi. E-luger on koguaeg  kurvalt kodus. Lihtsalt kahte apastraati ei raatsi kaasas vedada ja pad on nagunii - seal on kogu suhtlus, meilid, digiajalehed ning ka e-raamatud.
Andsin e-lugeri nüüd emale edasi. Seal ta saab ka fondi nii suureks teha, et prille pole vajagi. Emale meeldis täitsa.

Monet'st Picassoni

 Näitus Albertinas.

Konstantinoopol